37. päev - Trennipäev

Tänaseks olime kokku leppinud, et läheme katsetame kooli jõusaalivõimalusi. Enne seda tuli aga järjekordne varajane ärkamine, matk peakampusesse ning registreerimine teha. Täna algas registreerimine teisele Antalya reisile, kuhu tulevad kokku erasmuslased üle terve Türgi. Lootust on seal kohata ka juba keelekursuselt tuttavaid inimesi. Olime nukal 8.15 ja Erasmuse kontoris umbes 8.30. Seekord oli järjekord tunduvalt väiksem, sest tegemist ei ole tasuta reisiga. Aga olime siiski õnnelikud, et nii vara kohal olime ning oma nimed kirja panna saime. Samuti tellisime endale ära ESN kaardid, millega saame järgmistele reisidele soodsamalt ning erinevaid soodustusi Eskis, Türgis ja Eestis.

Nautisime ilma peakampuse keskel asuva veesilma juures

Marje ei tahtnud vist teksaseid määrida :)

Siis võtsime hilise hommikusöögi või varajase lõuna. Läksime samasse kohta suppi sööma, kus Kaisaga alles käisime. Supp oli endiselt hea. :) Siis minu juurest läbi ja kooli. Jõusaali pääsemine läks vaevata, olime türgikeelse registreerimisega kenasti hakkama saanud. Kiire riietevahetus ning asusime jõmmi avastama. See on hiigelsuur. Kindlasti suurem kui Rahinge kodu mõlemad korrused kokku. Igasuguseid soojendusmasinaid oli kindlasti üle neljakümne, samuti olid olemas kõiksugu jõumasinad. Hea, kui pooli olime varem kohanud ja teadsime, mis nad teevad. Aga saime kenasti mütatud seal poolteist tundi ja oli väga mõnus üle pika aja end liigutada.

Pärast jõmmi läksid Marje ja Saskia koju, meil Kaisaga oli kõvasti asju veel ajada. Kuna söögipausi lõpuni oli veel aega (kõik campuse töötajad söövad poolteist tundi), siis läksime vaatasime Halili ja Taneri laborit, kus nad mudellennukeid ehitavad. Varsti tuleb USAs ming vahva võistlus ning nad ehitavad selle jaoks uut lennukit. Tiibade siruulatus on üle pooleteise meetri ja lennuk saab kaaluma nelja kilo kanti. Tegime ka eelmiste ja pisemate lennumasinatega tutvust.

Kaisa Taneri isikliku lennumasinaga 

Kuue nädala pärast end võistlustules tõestav lennuk

Poiste labori töölaud

Mariliis eelmise aasta lennukiga, mis kaalus 300 g kanti

Veel miski vahva läbipaistvate tiibadega lennumasin

Kui söögipaus lõpes püüdsime kõigepealt saada arsti käest allkirjad ujulapaberile. Muidugi see ebaõnnestus, sest arst teavitas meid, et tal pole sellise allkirja jaoks litsentsi. No tore... Siis tahtsime leida Cemi, kuid seegi ei õnnestunud. Vähemalt saime tema otsimise vahepeal kätte õpilaspiletid. Õpilaspiletid on ilusad sinised ja pildiga.

Kell kaks pidi meil tund hakkama ning otsisime üles oma klassi. Paljude õpilaste asjad olid juba klassis ning võtsime ka lootusrikkalt kohad sisse. Õpilased olid lärmakad, ajasid juttu, naersid ja käisid aeg-ajalt suitsul. Nüüd teame, missugused on siinsed lennujuhid. :D Tüdrukuid oli vaid paar-kolm, enamus on poisid (vastupidiselt meie ELA lennule). Pärast veerandtunnist ootamist muutusime ka meie rahutuks. Õppejõust polnud märkigi. Lõpuks, kui olime oodanud 35 minutit, pakkisid lennujuhid oma asjad kokku ja jalutasid minema. Seda tegime meiegi, pettunult, et keegi ei teavitanud tunni ära jäämisest varem.

Nüüd aga leidsime Cemi üles ja saime viimaks oma tunniplaanid korda. Lõpuks on see tehtud, jamatud juba kaks nädalat sellega. Siis saime viimaks linna tagasi tulla. Edasine plaan oli läbi käia siis sinisest haiglast, viia saadud allkiri ujulasse ning siis vajalikud paberid International Officesse. Haiglasse jõudsime 16.20 ja saime "suurepärase" uudise osaliseks, et arsti vastuvõtt lõppes kell neli. Ujumise plaan lükkub järgmisesse nädalasse. International Officesse saime paberid viidud ning siis jalutasime minu juurde.

Kella kuueks oli meil kokku lepitud kohtumine minu buddyga. Ta pidi meid viima vürtsikat türgi toitu sööma. Keskmiselt vürtsikat ja head türgi toitu saimegi, kuid mulle tundus, et Eski kõige kallimas restos. :D Aga söögilaud oli vinge. Seal leidus kausse ja kausikesi igasuguste traditsiooniliste toitudega, samuti vähemalt kuut sorti erinevalt tehtud liha. Ayran toodi üleni vahutavana suures madalas kruusis koos kulbiga. Vahtu oli terve kruus ja alustass täis.

Eelroad koos vahuse Ayraniga

Lihavaagen (kolmele) ja salati vahelt piilub çiğ köfte 

Eesti tüdrukud, minu buddy ja tema sõbranna

Magustoiduks värske ja soe baklava koos kreemiga

See oli väga lahe toidukogemus. Lõpuks olid kõhud väga väga väga täis. Istusime veel pisut ja ajasime juttu, jõime teed ja sõime värsket ja väga maitsvat baklavad. Hiljem arutasime erasmuse semestri kultuurilisi külgi ning jõime tassi kohalikku türgi kohvi. Koju jõudsin pisut enne poolt kümmet ning tänase pika päeva ning seljataha jäänud tegusa nädala väsimus on suur.