Esmaspäevad on tegelikult üsna sisutühjad, kuid samas väsitavad nad lihtsalt võimatult palju. Olen õnnelik, et matsin maha oma idee minna kell pool kaheksa hommikul turule. Ühelt poolt võitsin tunni magusat uneaega ja teiselt poolt sain teada, et turg avatakse alles lõuna paiku. Vot siis, Istanbulis oli turg küll varavalgest pimedani.
Kooli läksin täna hommikul üksinda, sest Marje ja Saskia otsustasid oma loengusse mitte minna (õppejõud oli neile igaks-juhuks ka öösel kell neli sõnumi saatnud, et loeng jääb ära) ning Kaisa oli kodus tõbine. Nagu ikka, kui hommikul üheksaks tahta kooli minna, on bussid puupüsti täis (3000 keelekursuse õpilast on vaja iga hommik üheksaks kooli saada). Jalutasin heaga eelmisesse bussipeatusesse, et oleks vähegi lootust bussile saada. Peatuses oli inimesi ikka kõvasti rohkem kui üks. Paar üsna täis bussi peatusid ning osa inimesi said kooli poole liikuma. Üks hetk sõitis ette aga täiesti tühi buss ja ma mõtlesin, et oh, nüüd saame küll kõik peale. Pakkisime bussi puupüsti täis, mina olin tagantpoolt kolmas, kes veel peale mahtus, ning bussipeatusesse jäi veel kuskil 20 inimest ootama. Mina jõudsin kooli 5-minutilise hilinemisega, ma ei tea, palju siis teised hiljaks jäid.
Seega tänane tornitund oli Mariliis ja mehed. Sain miski habemikuga (põhimõtteliselt siis tavapärane türklane) juttu ajada ning maapealset positsiooni mängida. Poistel oli täna väga raske mäng. Kasutuses olid kõik kolm rada ning kolm positsiooni nii tornis kui ka pseudopilootidel. Samuti muutus keset mängu tuule suund ning 05 rajale maanduv liiklus tuli ümber suunata maanduma rajale 35R. Noh nad ikka olid pisut hädas seal omadega. :D Mina jälle väga mängida ei saanud, sest mikker ikka veel jamas. Ühes mängus sain pisut mängida, sest paarimehe suitsunälg läks nii suureks, et ta võttis klapid peast ja andis need mulle ning läks suitsule. :D
Pärast simutundi käisin söömas. Söök oli täna nii vinge, et kahvlit polnud vajagi. Naersin endamisi, et kui need neli hernest ja kolm rosinat siit söögi seest välja tõsta, siis võib kogu selle ülejäänud söögi tilgutikotti valada ja kanüüliga otse veeni lasta. Ausõna see ei näinud üldse isuäratav välja.
Pärastlõunal oli inglise keele tund. Õppejõud jäi hiljaks 15 minutit ja siis nad ajasid järgmised 15 minutit türgi keeles Survivori ja Fear Factori kohta juttu. Siis arutlesime ühe artikli üle umbes 5 min ja siis ajasid nad veel mingitel teemadel tunnikese türgi keeles juttu. Sain nii palju targemaks .... not.
Pärast istusime Marje ja Saskiaga fuajees ning ootasime päeva kõige viimast, kuid kõige sisukamat tundi. Midagi suurt ja asjalikku tehtud ei saanud, lõime niisama aega surnuks.
Õhtune loeng oli üsna ok, sain targemaks küll, kuid käsi ei jõua nii kiirelt kirjutada, kui slaidid vahetuvad. Ma ei tea, kuidas need türgi õpilased siis veel sellega hakkama saavad. Ehk on nad ka vähem kohusetundlikumad ning ei hooli. Trenni sai ka õhtul tehtud, harjumus juba tekib.
Meist ei läinud vist mitte keegi täna Del Mundosse. Missugused kohutavad Erasmuslased me oleme. :D Väsimus murdis miskipärast täna täiega.
No comments:
Post a Comment