Täna hommikul suundusin siis kooli poole, sest kodus pole üksi midagi teha. Algas asi tavalise hommikuse tramburaiga, kas mõni buss üldse peale ka võtab mind? Kui umbes 5-6 bussi olid minust tuimalt möödunud sõitis mööda üks dolmuš, mis sõitis iki eylül'i, seega läksin selle peale. Tema aga päris õige kohani välja ei sõitnud ning pidin natukene maad jalutama. Edasi pidin otsima üles oma klassiruumi, mida aga majas polnud oli see kindel ruum. Kuna kuskilt mujalt abi ei osanud küsida seadsin oma sammud Cem'i juurde, kes leidis mulle inimese, kes viis mu õigesse kohta. Eks ruumi leidmine olegi raske kui klass on hoopiski teises majas, mille olemasoluga mina veel kursis ei olnud. Niisiis jäin kokkuvõttes kuskil pool tundi loengusse hiljaks ning üllatus-üllatus, ma olin esimene, kes sinna üldse jõudis. Kui õppejõud mind nägi oli ta üllatunud, kuna tänane tund oleks pidanud ära jääma. Paari minuti jooksul ilmus kohale ka üks Poola poiss, kes võtab samuti ainet Model Aircraft Construction. Ainult minu pärast poleks tundi toimunud, kuid tänu Poola poisile see toimus. Tema ei tea lennunduse teooriast mitte midagi ning seetõttu õppisime juba kolmandat korda selle nädala jooksul aerodünaamika aluseid. Pauside ajal avastasime, et klassiruumi tagauks viib lennuväljale. Minu jaoks väga suur üllatus, et asjad siin nii lihtsad on. Seisime siis lennuväljal ja mõtlesime, et miks huvitav on kari kutte ühe värvilise lastebasseini ümber ja seda täidavad. Kaua me selle üle juurdlema ei pidanud, kuna õige varsti keeras üks pilooditudeng oma cessnaga ette, kõik kutid jooksid kiiresti lennuki juurde ja tõmbasid vaese piloodihakatise sealt seest välja. Kutt oli lõpetanud just oma esimese soololennu ning siin Türgis on siis kombeks piloodihakatis kolm korda peadpidi veeämbrisse pista ning tagatipuks basseini visata :D Seda kõike muidugi jäädvustati kaameraga. Loeng ise minu jaoks väga huvitav ei olnud ja kohati olin isegi õppejõule abiks inglise keelsete terminite koha pealt. Järgmisest nädalast hakkame mudellennukeid ehitama - paaripeale üks ning poola kutt teeb üksinda, kuna loengutesse on registreerunud vaid 5 tudengit - 4 eesti tüdrukut ja 1 poola kutt.
Esimene loeng lõppes varem kui oleks pidanud ning läksin pärast seda sööma. Söök oli täna kõike muud kui hea. Pärast sööki oli mul veel 2 tundi aega järgmise loenguni. Seega passisin ja ootasin jälle tükk aega. Teine loeng oli Aviation Legislation ja õppejõud ei saanud päris täpselt aru mida paganat üks pilooditudeng tema loengus teeb :D Loeng on rohkem suunatud mehaanikutele, kuid mina selles otsest probleemi ei näe. Küll aga on päris huvitav istuda loengus kus 90% on türgi keeles ja 10% inglise keeles. Imelik oli küll see, et sain aru siiski enamusest asjadest. Türgi keeles olid vaid seletused inglise keelsetele slaididele ning kuna enamus minu rühmast just väga tugevad ei ole, siis nad agaralt tõlkisid kõike türgi keelde ka. Igaüks sai ka inglise keele harjutamiseks kõva häälega ette lugeda slaididelt. Eks sain selle inglise keelega endale veidi ikka tähelepanu ka. Kui vabatahtliku vaja oli, siis suunasid kõik näpud minu poole ja ütlesid, las tema loeb, tal on nii hea hääldus ja ilus hääl :D Pärast loengut läksin mõnede kaaslastega koos aine jaoks raamatut ostma. Kohale jõudes saime aga teada, et raamatud pole veel valmis ning tulgu me tagasi laupäeval. Kutid teatasid, et mina laupäeval kohale ei pea tulema, nad toovad raamatu mulle esmaspäeval kooli. Mugavused :D Lisaks viskasid nad mind autoga koju ka.
Nüüd tuleb mul hakata kõvasti türgi keelt õppima, sest oleks tore ka õppejõu seletustest aru saada, võib-olla tuleksid need ka mulle kasuks. Igatahes väga raske ei tohiks see olla ning sain ka endale juba väikese türklasest abimehe, kes on nõus mind õpetama.
Poolakas teeb siis pool lennukit :)
ReplyDeleteKiidan kommentaari :D
ReplyDelete