Tänase päeva hea ja kasulik osa sai otsa kell 12 päeval, kui simutunni lõpetasime. Vahva oli, tegemist oli järjekordselt väga raske harjutusega ning tornis töötas vaid üks lennujuht korraga, kes pidi siis lõputult palju ülesandeid tegema. Me saime Kaisaga mõlemad korra piloodipositsiooni mängida ning kogusime jälle pisut enesekindlust ning harjutasime sujuvamat rääkimist.
Pärast seda avastasime, et meie kella ühene tund jääb ära. Tegelikult teadsime seda, kuid olime unustanud. Eks siis sisustasime aega arvuti ning eelmise nädala tundide materjalide ümberkirjutamisega. Kaisa tegi tublilt ära ka oma türgi keele kodutöö ning võttis ka e-tunnist osa.
Kui kell viimaks viis sai (järgmise tunni algus) saime teada, et ka see tund jääb ära. Võrratu. Marje ja Saskia vaid selleks tunniks kooli olid tulnudki. Ühtegi meili ka ei tulnud ning teada saime seda seinalt türgikeelse sildi pealt, mida me muidugi lugeda ei osanud.
Tuju parandas pisut vaid see, et nägime täna oma silmaga, kuidas poiste suur lennuk lendas. Väga vahva vaatepilt oli, kahjuks ei lubatud meid ainult lennuväljale kaasa. Pidime kogu mängu jälgima lennuvälja piiridest väljas aia tagant. Aga lennuk lendas päris hästi ja me ei teagi, kas nad lõhkusid selle lõpuks ära või ei. Plaan on see miskihetk ära lõhkuda, sest tegemist oli vaid prototüübiga ning õige lennuki jupid on laual juba valmis lõigatud. Kahele lennukile aga ruumi ei jagu.
Siis käisime trennis ja eriti kehva päeva puhul premeerisime end pika ja eriti väsitava trenniga. See oleks päeva kenasti lõpetanud, kui me poleks avastanud, et pesus saab käia vaid külma vee all. Aga karastamine ongi hea ju. :)
Igatahes tänane päev oli selline esmaspäevale kohane. Homme tuleb uus, parem ja tihedama ajagraafikuga.
Jälle laamendavad :(
ReplyDelete