23. päev – eksam

Tänane hommik oli õige pisut ärevam kui eelnevad. Joiel oli jälle külaline ja seega tegi ta hommikusööki. Mõnus rikkalik lauatäis türgi hommikusööki ja seejärel kooli. Väljas oli erinevalt viimastest päevadest täna vihmane. Marje sai oma jalad märjaks esimese kahe minutiga ning need püsisid konstantselt märjad õhtuni välja. Täna hommikul sõitsime vist viimast korda kiirpraamiga. Ülejäänud reisid tulevad tavalise praamiga, sest nii saame Kaisa ja Saskiaga koos rännata. Kaisa ja Saskia jõudsid eile ilusasti oma koju. Nad küll seiklesid linna peal mitu tundi ja nägid palju huvitavat, kuid siiski viimaks jõudsid õigesse kohta.

Täna olid koolis kõik varakult kohal. Ainult Ragnar jäi minuti või kaks hiljaks. Me kordasime Marjega veel viimase hetkeni oma jutukesi ning konsulteerisime grammatikalehtedega. Eksam oli üsna lihtne, sarnane sellele proovieksamile, mida eile tegime. Tunnist oli kirjutamiseks rohkem kui küll. Marje sai ehk poole tunniga jagu ja veetis siis osa aega korrates, suulist osa ette valmistades või niisama ringi vaadates. Minul läks pisut kauem ning kontrollisin ka mitu korda üle. Leidsin posu vigu ka. :) Harjutusteks oli siis lugemisteksti õigete järelliidete kirjutamine, sama teksti kohta küsimustele vastamine ning väidete õigsuse üle otsustamine. Siis oli seal posu kuuluvust ja liiki näitavaid lauseid, kuulamisülesanne ja enda päeva kirjeldamise ülesanne. Kui see sai valmis, lubati meid neljakaupa klassi. Suulises osas tuli rääkida endast ja oma perest ning etteantud kahe sõnaga küsimusi koostada ning kaaslaste küsimustele vastata. See oli ka üsna mõistlik. Pooleteise tunniga oli meil eksam seljatatud ning vabadusenatukene käes. Usun, et saime oma vajaliku 60% kätte küll ja isegi rohkem.

Pärast seda ootasime pisut Kaisat ja Saskiat ning nad leidsid meie kooli vaevata üles. Ilm oli maru kole, kuid otsustasime siiski üles Istiklalile minna. Ronisime kitarritänavast üles ning jalutasime pool Istiklali läbi. Vihmase ilmaga on see nii tühi. Kuhugi väga sisse ei vaadanud, sest vihm üsna peseb igasuguse uudistamistuju ära. Poole tänava pealt pöörasime kõrvaltänavasse, lootuses leida neid vanakraamipoode, mida teisipäeval nägime. Õnnega pooleks me nende peale sattusime ning siis juhatasime tüdrukud sama rada mööda, mida ise teisipäeval jalutasime. Ma vist rääkisin kõik lihtsalt surnuks täna. Vähemalt nädala jagu juttu tuli täna mu suust välja, eks peab homme piiri pidama. Kuid ma ka igatsesin Kaisat ja Saskiat ka juba. :D Igatahes nägime täna uuesti armsaid vanakraamipoode ning prantsuse tänavat. Vihmase ilmaga pole see tänav aga kahjuks üldse see, mis ta oli päikselisel teisipäeval.

Alla jalutasime sisustuspoodide tänavast. Seejärel otsustasime võtta lõunaks kumpiri. See oli üks toitudest, mida Marjega neile kindlasti tutvustada tahtsime. Kumpir oli järjekordselt väga mõnus ja rikkalik. Istusime samas kohvikus, kus eelmine kordki, jõime magusaid värvilisi teesid ning ajasime juttu.

Ja siis jälle välja vihma kätte. Suund vanalinna poole ja üle Galata silla, kus polnud vihmase ilma tõttu isegi väga palju kalureid. Silla teisest otsast võtsime miskit vahvat pulgakommi, mis nad sulle koha peal valmis keerutavad ja mis on pehme. Maitses maru magusalt ja mul oli hea meel, et me igaüks ühte ei võtnud.

Seejärel vaatasime üle Spice Bazaari, kus haigutas täna samuti vaikus (vaikus tähendab seda, et inimesi on nii vähe, et sa saad ilma trügimata liikuda). Samuti olid müüjad palju rahulikumad. Ju nad ei viitsi ka lärmata ning ehk oli meid neljakesi ka liiga palju, et oma suurepäraste lausetega rajalt maha korjata.

Edasi liikusime mööda trammiteed üles. Võtsime Ayasofiast kaks muuseumikaarti. Nendega läks see kord palju kiiremini kui eelmisel korral. Võtsin paberid, andsin need piletimüüjale ja ütlesin, et nendega on kaarte vaja. Olin vist piisavalt enesekindel, et ühtki küsimust ei küsitud ning kaardid olid mõne minutiga käes. Kaisa kaardile oli aga passist perekonnanime asemele kirjutatud „EST“. :D Nalja kui palju.

Ayasofias sai pilti ka tehtud. Tänast ajalehte küll käes ei ole, kuid Kaisa ja Saskia kohaolu peaksid kuupäeva üsna kindlaks tegema. (Naljatasime sellega, et minust pole üldse pilte ja aeg-ajalt peaks ajalehega pilte tegema, et näidata, et ma veel elu ja tervise juures olen).

Pärast Ayasofiat külastasime Sinist mošeed, kuid enne seda käisime infotunnil. Seekord oli tõesti tegemist infotunniga, sest see meesterahvas rääkiski terve tunni. Sain nii mõndagi uut teada ja oli väga huvitav. Samuti sai istuda pisut soojas ning end teega seestpoolt soojendada. Infotunniga jäime rahule, samuti mošeega, kuigi seal oli tänu vihmasele ilmale üsna jube juustukas.

Ja siis oligi õues juba hämar, kuid ega me veel lõpetanud polnud. Meil oli veel terve Grand Bazaar avastada. Sinna suundusimegi ja seal tiirutasime vähemalt tunni. Jalutasime sihitult nagu eelmine kordki, otsisime oma lennukipoe üles, vaatasime teetasside komplekte ja salle. Tahan siit kindlasti salli osta, kuid olen otsustusvõimetu nagu alati. Ja türklased ei lase mul vaikselt ja rahulikult valida ka, nad ikka peavad tulema ja rääkima ja tüütama ja mind närvi ajama. Seega salli ei saanudki. Aga ostsime kohalikku teed ning lokumi (Turkish Delight).

Tagasitee oli ikka veel vastik märg, kuigi vihma enam juurde ei sadanud. Praam oli ülerahvastatud ning rongis ka istuda ei saanud. Homme-ülehomme joome kindlalt praami peal veel sahlepit, kuid täna jäi see nali ära.  Üleüldiselt jäime tänaste seiklustega rahule ning jõudsime väga palju teha. Homme on teine pool vanalinna kavas ning pühapäevased plaanid on veel lahtised. Igatahes võtame Istanbulist viimast, et olla esmaspäeval valmis uueks seikluseks.

Siin saab nüüd üks etapp läbi, eksam pani sellele punkti. Koduteel oli ka esimest korda aega ja võimalust seda vabanemist tunnetada. Keeleõpe läheb küll edasi, kuid ilma kodutööde ning eksamitega. Nüüd ootame Marjega juba Eskit, sest siinne ülesanne on täidetud ja oleme valmis uueks seikluseks.

Aga nagu ka hüplevast ja detailidevaesest tekstist aru saada on, siis mina olen maru väsinud. Seega kui pildid nüüd end kohe üles ei lae, siis saab neid alles homme. :)