10. päev – sõnavara

Türgi keel: balık on kala ja kalabalık on rahvastatud.

Türgi keele sõnades puudub loogika. Sõnale otsa vaadates ei tee isegi mitte vahet, kas tegemist on nimisõnaga, omadussõnaga või tegusõnaga. Aga selgeks nad saama peab, sest sõnavara puudumine on meie keelelise arengu kõige suuremaks takistuseks hetkel. Grammatika on mõistetav ja isegi lihtne, kuid harjutada seda ei saa, sest puudub vajalik sõnavara. Seega ei kinnistu ka need reeglid piisavalt. Aga selle nimel näemegi täna-homme vaeva. Täna ei käinud mina kordagi õues, Marje käis korra poest küpsiseid ostmas. Muidu oleme veetnud terve päeva sõnu õppides ning olematust internetist asendustegevusi otsides.

Teed ja kohvi oleme täna joonud juba lugematul arvul tassitäisi ning mina läksin sidrunivee peale üle, et mitte seda suhkruvett enam lürpida. Siinsed teed on ka jubemaitsetud. Nagu oleks mingi maitse ja lõhn, kuid kokkuvõttes on nad lihtsalt magusad, ei mingit konkreetset maitset.

Oleme oma üüratust sõnapajast ehk umbes veerandiga hakkama saanud. Kardan, et homme hommikul neid roheliseks märgitud sõnu vaadates tekib tunne, et jajaa, ma õppisin seda küll eile, aga oli see nüüd taldrik või kaelkirjak...

Parimaid sõnu: yumurta – muna, şöyle boyle – nii ja naa, muz – banaan, buz – jää, bilgisayar – arvuti, pis – must, uçak – lennuk.

Üks mõte tekkis ka õppimisest kõrvale viilides. Nad oleksid pidanud meile need 1000 sõna saatma koos tähenduste ja ligikaudsete hääldustega kuu aega ette palvega need kursuse alguseks selgeks õppida. Nii oleksime saanud kohe grammatika ja lausestruktuuride juurde asuda ning poleks jäänud toppama sõnavara taha. Sest igapäevaselt 150 sõna või siis meie stiilis nädalavahetusega 900 sõna õppida ei ole võimalik.

Homme jätkame õpingutega arvatavasti ilma suurema muu tegevuseta. Ehk tuleb üks poepeatus, et lõunasööki teha ning siis edasi sõnavara juurde. Joie pole ka hetkel kodus (ta läks vist suusatama, täna hommikul lahkus ja homme õhtul tuleb tagasi), seega on korter meie päralt ja saame siin mõnusalt laiutada ja oma elu elada.

Nägin ka täna kaunist päikeseloojangut. Selliseid on Eestis harva, kuid siin juba näe teist õhtut järjest.

Ilusat Tartu rahu aastapäeva kõigile!
Kuna me ei viitsinud õppimistuhinas Eesti lippu kohvrist välja otsida, tegime pildi lihtsalt koos Joie armsa jõulukuusega. Ja nii me istumegi iga õhtu kui õpime või blogime.