12. päev – Sinine Mošee ja Grand Bazaar

Juba teine esmaspäeva hommik siinviibimise aja jooksul. Alustasime oma päeva järjekordselt väga varakult, sõime kõhud täis ning suundusime kooli poole. Hommikul üritasime veel meelde tuletada nädalavahetusel ohtralt õpitud sõnu ning avastasime, et õnneks ikka midagi jäi külge ka.

Täna oli meile õpetajaks jälle naine. Ta on ikka väga energiline juba varahommikul ja jaksab seal tahvli ees meile tsirkust teha. Tunnis jäi aga küll selline tunne, nagu poleks nädalavahetusel mitte midagi õppinud. Jälle tuli kuhjaga uusi sõnu juurde ja enam neid väga ei kasutanud, mida just olime õppinud. Jõudsime lõpuks ometi ka tegusõnade juurde. Nüüd saab juba normaalsemaid lauseid öelda.

Majake, mis oli meie söögikoha kõrval ning köitis Mariliisi tähelepanu

Pärast kooli liikusime nagu tavaliselt grupiga välja sööma. Leidsime ühe päris hea koha, väga maitsvate toitudega, mis olid mõistliku hinnaga. Lisaks anti juurde teed, salatit ja saia ning nende eest lisaraha ei küsitud. Sõime oma kõhud täis ning hakkasime vaikselt liikuma Sinise Mošee poole.

Istanbulis kasvavad okaspuud ja palmid kõrvuti.

Oleme siin väga tervislikud liiklejad. Kui asi on vähem kui tunni kaugusel, meie kindlasti jalutame. Nii saime ka mošee juurde teha umbes 30-40 minutilise jalutuskäigu. Kui olime juba peaaegu kohal, ei saanud me enam päris täpselt aru, kuhu me nüüd minema peame. Võtsime oma kaardi välja ning avastasime, et olemegi tegelikult kohal - mošee juba paistis. Liikusime mošee sissepääsu juurde, kuid siis teatati, et hetkel on mošee suletud külaliste jaoks. Olime nõus natukene aega ootama ja selle ooteaja sisustasid meil kohalikud vabatahtlikud ära väikese loenguga mošeest ja üleüldiselt islami usust. Loeng oli väga põgus, sest kestis vaid pool tundi, oleksime seal vast isegi kauem istunud ja rohkem teada tahtnud. Üldiselt oli seal väga mõnus õhkkond, pakuti teed ja küpsist. Esineja oli ka huvitatud kõikide päritolust ning üllatuslikult on tal sõber nimega Alari, kes on ka Eestist pärit.

Kui loeng läbi sai, lubati meid ka mošeesse. Turistide jaoks on eraldi uks kuskil nurga taga, külje peal ning see nägi välja väga vale koht, kust sisse minna. Sisenemisel võtsime ilusti jalanõud ära, panime rätid pähe ning läksime. See mošee on siiani suurim, kus me käinud oleme. See oli väga võimas ja kaunis ning sinine. Üldiselt on siin mošeed nii seest kui väljast valged ning põrandal punased vaibad. Vaatepilti, mis meile avanes on üsna raske rohkem kirjeldada ja pildid ei anna ka seda nii võimsalt edasi. Igatahes jäime väga rahule sealkäiguga.

Sinine Mošee ehk Sultanahmet'i mošee

Sinise mošee lagi

Kokku on mošees 4 sellist sammast

Paar sõna islamist ka. Kokku palvetavad nad 5 korda päevas – päikesetõusul, keskpäeval, pärastlõunal, enne õhtut ning õhtul. Palvetamiseks on ka kindlad ajad, mis sõltuvad päikesetõusu kellaajast ja kus parasjagu maamunal paiknetakse. Samas ei pea palvetama kindlasti keskpäeval vaid võib ka mingi aeg keskpäeva ja pärastlõuna vahel. Kõik koos palvetatakse reede keskpäeval. Enne palvetamist kutsutakse üle linna inimesi palvetama ning see kutsung on alati araabia keeles. Samuti palvetavad nad araabia keeles, seega pole oluline kellega (hiinlase, inglase, prantslase jne) koos palvetad.

Edasi liikusime Grand Bazaar’i poole ning loomulikult ju jala. Sisenesime Bazaar’i väga väikese värava kaudu, mille numbriks oli 5. Väljaspoolt ei tundunud asi üldsegi mitte nii suur, kui sisse jõudes. Grand Bazaaris peaks olema 61 tänavat katuse all ning kokku 3000-4000 poodi. Sinna sisse ära eksimine pole mingi raskus. Alguses natukene üritasin meelde jätta, kust tulime ja kuhu lähme, kuid mingi hetk jõudsin järeldusele, et see on väga mõttetu tegevus. Nii me siis jalutasime seal tükk aega ringi ning vaatasime erinevaid poekesi. Siin on müügil kõike – alates ehetest ja kaunistustest lõpetades kasukate, mänguasjade ja vaipadega.

Üks paljudest väravatest Grand Bazaar'i

Üks väike poeke Grand Bazaar'is

Igasse suuna vaadates on vaid lõputud tänavad poekestega

Üks hetk sattusime väga huvitavasse ja suurepärasesse poodi, kuhu läksime ka sisse. Seal müüdi vanaaegseid rauast lennukeid, autosid, busse, mis kõik nägid väga vinged välja. Lisaks oli seal sees igasuguseid kaunistuselemente tuppa, mis teeksid ühe toa väga väga eriliseks. Üritasime meelde jätta, kus täpselt see pood asus ning kindlasti tahame sinna tagasi minna koos Kaisa ja Saskiaga.

Noppeid tänastest poemüüjate fraasidest:

„There’s two of you and two of us“ (Tundub, et nad otsivad oma poest välja täpselt nii palju mehi, kui palju tüdrukuid parasjagu mööda kõnnib)

„I really like your eyes, they are blue!“

„Hello!“ (meie kõnnime suvalise näoga mööda, Mariliis vaatab korraks tagasi) müüja ütleb kurbalt: „Bye bye“

Bazaarist väljumiseks ja koju saamiseks otsustasime lihtsalt ühest suvalisest väravast välja minna ja vaadata, kuhu jõuame. Õnneks sattusime täpselt sellisest väravast välja, kus oli kohe olemas suunasilt kohanimega, mis meile tuttav. Kõndisime rahulikus tempos praami peale ning üritasime sõita jälle Haydrapasa kaudu koju. Siiski suutsime leida ainsa õhtuse praami, mis Haydrapasas ei peatunud ja sõitis otse Kadiköy’sse.

Kadiköy’s läksime seekord hoopiski bussi peale, kuna enam ei viitsinud ümber sadama kõndida. Bussisõit koju võttis meil 50 minutit aega ning palju mõtlemist, et huvitav, kus me maha peaksime minema. Teadsime, et see buss peaks sõitma meie maja eest mööda, aga peatusenime kohta teadis Mariliis öelda, et peaks algama „k“ tähega. Nagu võite ise arvata, siis tegelikult polnud nimes mitte ühtegi „k“ tähte. Jõudsime õnnelikult koju, käisime poest läbi ja tegime süüa, mis vahelduseks maitses nagu söök (kartulid, kotletid, salat ja tomatikaste).

Nüüd on meil aeg õppima asuda. Mariliis on minu kõrval tegelenud kodutööga juba kolmveerand tundi ja mina pole veel alustanud. Edu mulle sellega. Lisaks tuleks täna ka kõik uued sõnad ära õppida, mida me arvatavasti teha ei jõua.

Päev oli väga väsitav, maha sai kõnnitud pikki kilomeetreid, Marje jalg hakkas jälle kergelt protesteerima, varsti tuleb järjekordne Air Crash Investigation ning siis magamaminek. Ehk jõuame ka täna enne kella 22 magama...