Minu hommik algas täna väga aeglaselt ja rahulikult. Kooli
pidin minema alles kella 14ks, niiet sain rahulikult hommikul magada. Kooli
jõudes ootas mind ees jälle hea üllatus, et tund saab olema ainult türgi keeles
ning mina võin koju tagasi minna. Suundusin siis tagasi linna, tegin endale
süüa ning kella 17st sain kokku tüdrukute ja
Şamiliga, et minna Selale parki head aega veetma.
 |
| Enne parki jalutamist käisime läbi karikatuurimuuseumist (ülejäänud rahvas otsustas jääda pildist välja) |
Selale pargis lennutasime lohesid ning nautisime ilusat
ilma. Kaisa suutis oma lohe väga kõrgele lennutada, kuid lohe otsustas mingi
hetk alla kukkuda ja puu otsa kinni jääda. Natukene aega sai tegeletud ka selle
lohe kätte saamisega sealt. Samuti läks
Şamili lohe katki ja lendas minema. Õnneks saime ikka lohe tagasi.
 |
| Lohed said taeva alla |
 |
| Kaisa ja tema kaunike |
 |
| Kaunike lõpetas puu otsas |
 |
| Samil ja tema sõbranna kaunistasid oma lohet |
 |
| Kolm kitse |
Pärast lohelennutamist käisime ühes armas kohalikus restoranis, kus meile pakuti maitsmiseks mingisugust magustoitu ning kus jõime teed ning ajasime juttu sellest, milline mulje meil Türgist jäänud on.
 |
| Kahjuks polnud kõhud tühjad - ehk järgmisel korral |
Pärast seda läks iga roju oma koju ning asus asjalikuks. Mina läksin magama veidi pärast 11st ning üles tõusin öösel kell 2. Sellest, miks ma üles tõusin räägib aga Mariliis pikemalt järgmises postituses.
Türgi tähelepanek 32: Maru põrsad on ikka need türklased.
 |
| Koolisöökla laud - segadus, mida jätab türgi õpilane endast maha |
No comments:
Post a Comment