| Liimiga möllamas |
| Marje ja Saskia lennuk on juba nii kaugel |
| Kaks kaunist ja lennuk |
Lõpuks sai siiski ka meie ES-MIK valmis. Siis käisime kõik pilte klõpsimas ja säbelesime oma plaaneritega ringi. Kahjuks neid täna lennutada ei saanud, sest ilm on pisut liiga tuuline. Me aga tõime Kaisaga oma lennuki poiste laborisse ära, sealt saame selle iga hetk kätte, kui lennutamiseks isu tekib.
| Kaisa ja minu ES-MIK |
| Õhkutõusuluba ootamas |
| Kaunitarid ES-MIK ja UNICORN |
Ülejäänud koolipäev ei olnud üldse enam nii huvitav. Saskia ja Marje läksid pärast lõunat koju ära, meil Kaisaga oli veel mehaanikasse vaja minna. Enne seda sisustasime aga paar tunnikest oma aega arvutites istudes ja mitte midagi tarka tehes.
Mehaanika on huvitav tund. Huvitav on selle tunni juures see, et esimese kolme minutiga lülitab aju end välja ja ei taha enam üldse infot vastu võtta. Umbes 10 minutit pärast tunni algus ütleb Kaisa mulle: "Hea, et me juba algklassides lugema õppisime." ja see oli täiesti õige kommentaar. Õppejõud lihtsalt luges sõna sõnalt seda materjali maha, mis tema ja meie kõikide ees paberil seisis. Täiesti mõttetu lugemistund. Üks hetk vaatas ta, et kõik juba säbelevad ringi ja siis tegi pausi. Muidugi läks pausi ajal ports inimesi minema, nimed said ju kirja pandud.
Pärast pausi aga läks säbelemine edasi. Meie Kaisaga mängime kogu aeg seal tunnis juba põhikoolist tuttavat nunbrimängu. Sama mängu mängivad Marje ja Saskia ka mingis tunnis pidevalt. See ei ole jäänud meie kahele lennujuhist sõbrale märkamata. Nüüd õpetasime Hasanile selle mängu selgeks. Aega läks, aga asja sai. Ja tekitasime kohe ka ülejäänud klassis huvi, et mida me talle õpetasime. Seega pool klassi istus pingiridadesse tema ümber ja läks numbrimängutamine lahti. Lootusetu olukord õppejõule. Eks ta siis tõmbas oma lugemistunniga otsad kokku ja näeme eksamil.
Pärast tundi käisime jõusaalis, kus täna jooksutasime end korralikult mööda linti. Järgmine kord jooksutame rohkem ja veelgi paremini. Siis läks Kaisa koju ning mina läksin turge kolama, et leida endale homseks koristuspäevaks jalanõusid. Tegelikult olen tahtnud siin juba ammu endale neid niiöelda Timberlandi matkasaabaste võltsversioone osta. Ja neid oli kevadel kõik kohad täis. Nüüd aga olen hooaja lootusetult maha maganud ning ei leidnud ühtegi paari....
Õhtupoolikul tuli Kaisa minu juurde. Mina tegin meile bulguripada õhtusöögiks ja tema tegi meile šokolaadikooki. Mõlemad tulid väga head ning nautisime oma õhtut väga. Lõpuks sattusin mina mingi pildikogu otsa, mida rõõmsalt lappasin, ning Kaisa mängis mingit lapsepõlve arvutimängu. Ja nii me kahekesi olimegi köögi laua taga rõõmsad.
Üks hetk naljatab Kaisa, et kuule, su maja väriseb. Maja väriseski... Mina naljatasin vastu, et seda siin väga tihti ei juhtu, ei tea, mis oli. Siis tuleb Ahseni poiss toast välja ja küsib, et kas me maavärinat tundsime. Me alguses ei tahtnud üldse uskuda, et tegemist oli maavärinaga, arvasime, et ta niisama naljatab meiega. Kui aga Halil Kaisalt Facebookis sama uuris, siis jäime lõpuks uskuma. Mina pole varem kunagi maavärinat tundud.
Väga lahe kogemus oli ja meil oli just selline paraja suurusega see maavärin. 3,3 (mõnedel andmetel 3,5) magnituudi ja epitsentriga siinsamas meie linnas. Väga väga lahe kogemus minu arust. Leidsime selle maavärina netist üles ka. Tegemist oli tänase päeva kõige suurema maavärinaga Türgis, pisemaid on olnud veel kusagil 30. Seega pole maavärin siin haruldane. Aga väga huvitav lõpp õhtule ning tekitas parajalt elevust ning pisut hirmu. Kuid rohkem oli ikka elevust.
Link meie maavärinale: http://www.emsc-csem.org/Earthquake/earthquake.php?id=316323
No comments:
Post a Comment