112. päev - Kesknädalased eksamid

Tänane päev algas vees mulistamisega. Harjutasin jälle oma tuuleveskeid, see kord hingasin juba vähem vett kopsu ning pea valutas ka vähem. Ilma valuvaigistita siiski veel hakkama ei saa.

Marjel ja Saskial oli täna Performance eksam. See olevat eriti õudukas olnud, valikvastustega stiilis, et kõik vastused on õiged, vali kõige õigem. Loodavad mõistlikke tulemusi saada. Ahjaa, nad kirjutasid seda kusagil arvutiklassis pisikestes boksides, olevat maru veider olnud, pilti saab pärast kah.

Meie eksam oli ka maru tore. Ootasime seda kõige pealt kaks tundi (mis on täiesti normaalne). Hasan ja Ünsal tegid enne meid just viimastena oma pundist eksamit ja olid ka üpris närvis. Me olime Kaisaga ka vaheldumisi närvis ning rahulikud. Eksam iseenesest oli lihtne, mitte liiga kiire, ning täiesti mõistlik. Ainus kehv asi oli see, et keegi oli kaks idiooti torni lubanud. Hull üks Mariliis ja hull kaks Ilo-Kaisa. Koperdasime, ajasime asju sassi, tegime ülimalt rumalaid ja algajalikke vigu. Ühesõnaga - kohutav. Tulemused olid keskpärased, kuid keskpärane on meie jaoks allapoole arvestust. Lõpueksam tuleb täispunktidele kirjutada. Saab raske olema.

Igatahes olime oma eksamist maani muserdatud, mina lisaks veel peavalus kah. Õhtul koperdasin Kaisa juurde, kus vaatasime Eesti uudiseid, ringvaadet ja kõike muud ka veel, et ainult mitte õppida. Ja kui ma ka üritasin seda kinemaatika paberit vaadata, siis pähe midagi ei hakanud. Täiesti lootusetu. Aga homme on ka päev ja siis on motivatsiooni õppida rohkem (sest aega õppida on järjest vähem).

Igatahes Mariliis oli maru moss, Kaisa oli pisut vähem moss. Torisesime kahekesi keset Kaisa tuba. Lõpuks otsustasin Kaisa terroriseerimise ära lõpetada ja koju magama minna. Seega kirja on läinud Eski kõige kehvem päev, nüüd on võimalik minna vaid ülespoole.

Homme paistab päike, nädalane vihmasadu saab üle, väljas on soe, peavalu läheb üle ja mehaanika eksam on peaaegu tehtud. :D Ja ärge üle muretsege, tegelikult on kõik hästi.