Reedene päev möödus välgukiirusel.
Hommikul tulime Kaisaga varem kooli, et veel pisut mehaanika eksamiks õppida. Natukene saime õpitud, siis tuli miski meie koolis käinud Türgi poiss (kelle nime me muidugi ei mäleta) meiega juttu ajama. Ajasime siis temaga umbes pool tunnikest juttu ja leppisime kokku et läheme millalgi kõik koos Selale parki tuulelohesid lennutama.
Pool kaksteist olime juba ülesannete kirjutamisest soodad, pähe aga väga midagi ei jäänud. Läksime trenni tegema. Pärast trenni õppisime veel pisut ning arvasime, et oleme nüüd eksamiks valmis.
Tühjagi olime. Eksam oli üsna raske - vähemalt minu jaoks. Mingisugused ülesanded lahendasin ära, teistega oli oi kui palju pusimist. Üks ei tulnud ikka üldse kohe välja ning teise puhul oli mul kahtlane tunne, et algandmeid oli liiga vähe, et ülesanne edukalt sooritada. Aga jah. Läks kuidas läks, andsin endast parima (või midagi sinnakanti ma endale korrutada üritan).
Igatahes jõudsime Kaisaga järeldusele, et selle eksamiperioodi eksamid läksid kõik võssa, ühegi tulemus ei kannata väga avalikustamist ning lõpueksamid tuleb nüüd seetõttu väga headele tulemustele kirjutada. Istusime tusatujustena bussi, sõitsime koju ning asusime asju pakkima.
Teisipäeval (või kunagi sinnakanti) tahtsime end registreerida laupäevaks mägede taha matkale, kuid kõik kohad olid juba täis. Sealt aga sündis plaan, et kui keegi meile reisi ei korralda, siis korraldame selle endale ise. Ja selline plaan saigi. Reede õhtuks sai plaanitud väljumine, kuid sellest juba järgmises postituses.
No comments:
Post a Comment