Täna hommikul olime laisad, sulistasime vees niisama, vaatasime, kuidas teised ujuvad, tegime rumalaid kommentaare ja ei olnud üldse tublid. Eks palavus vist annab tunda... või siis lihtsalt laiskus.
Ja päeva pärastlõunane pool möödus simulaatoris. Täna mängisime mõlemad vaid ühe mängu, kuid võtsime edasi uut osa. Uueks osaks on maandumisraja vahetus tuule suuna muutumise tõttu. Paberi peal ei ole see mitte midagi keerulist. Kui see tuleb aga lisaks kõikidele VFR ja IFR lennukitele ning pseudopilootidele, kes püüavad sulle käru keerata, siis on olukord üsna keeruline.
Ja ega täna piloodid allkorrusel armu ka ei andnud. Iga võimalust teha olukorda raskemaks, kasutasid nad ära ning püüdsid meie töökoormust tõsta nii kõrgeks kui võimalik. Kaisale tegid poisid eriti kurja nalja ning viisid oma ähvardused teoks. Nimelt tegid nad keset ruleerimisteed emergency teadaande ning tuututasid, et ei saa liikuda hüdraulikavea tõttu. Õppejõud sai vist selle pärast poiste peale pisut pahaseks ka. Aga no neil oli seal allkorrusel nalja nabani samas kui meie üleval higistasime.
Aga nüüd olen kodus veel oma veerand tundi. Asjad on pea-aegu pakitud. Ees ootab reis Pamukkalesse ja Fethiyesse. Lööge googlesse sisse, näete kauneid pilte. Kui enne netti ei saa, siis oleme tagasi pühapäeval.
No comments:
Post a Comment