95. päev - Kas jõuamegi maailma rahuni?

Hommikul jätsime hüvasti oma armsa hotellitoaga, sõime tubli portsu nutellasaiu hommikusöögi kõrvale ning suundusime bussiga pealinnakusse. Seal saime veel pisut aega arutamiseks, missugust rahuprojekti võiks Rotary inimesed maailmas teha. Meie tulime ideele, et võiks olla olemas veebileht, kuhu kõik inimesed või kollektiivid saavad üles riputada seda, kuidas nad kunsti kaudu rahu leiavad. Seega siis näiteks videod tantsudest, reisilood, joonistused ja kõik muu, mis pähe tuleb. Arutasime oma veebilehe üle üsnagi pisiasjadeni, kuid kalli lugeja mitte tüütamiseks, neid siia kirja ei pane.

Esitasime oma idee ning kuulasime teiste ideid ka. Oli küll paar väärt ideed. Ma ikkagi siiralt loodan, et ühel päeval saan uudistest lugeda, et üks või mitu Erasmuslaste ideed ongi tõeks saanud. Kohvipausi ajaks olime graafikust juba tunnikese maas, kuid siiski tegime veel viimase tegevuse ära.

Selleks oli ülikooli 14-nädalase aineprogrammi loomine pealkirjaga "Peace Through Art and Intercultural Dialogue". Meie grupi liikmete ideed olid väga sarnased ning saime oma kursuseprogrammiga kenasti hakkama. Käisin seda ka esitamas ning usun, et see läks neile peale küll. Samuti oli Saskia grupi kursus huvitav ning mitmekülgne. (Me proovisime ka nii teha, et oleks võimalikult erinevad asjad ja vaheldumisi külalised ning mingid tegevused) Ülejäänud programmid nii huvitavad ei tundunud, samuti oli suur hulk ideid inimestel sarnased ja seega tekkis juba kordusi. Aga loodan, et kõigist viiest kursusest pannakse üks kursus kokku ning juba järgmisel semestril saab seda valikainena võtta. :)

Siis saime kätte oma sertifikaadid osalemise kohta sellel foorumil, vaatasime esimesel päeval pildistatud fotodest tehtud filmi, tänasime korraldajaid ja läksime kodu õhtuseks võistluseks kokkama.

Õhtul toimus rahvustoitude võistlus. Meil oli kirju tiim: 2 eestlast, prantslane, slovakk ja marokolane. Leppisime kokku, et jääme eesti ja maroko köögi juurde. Idee oli teha võileivatorti, täidetud mune, kirjut koera ja maroko pannkooke. Kuna aga Renata pidi järgmise päeva eksamiks õppima, jagunesime kahte gruppi. Meie Saskia ja Florianiga läksime Saskia poole eesti toite meisterdama ning Renata ja Arbi läksid oma koju kokkama. Ettenatud 75 liirisest eelarvest jätsime 62 liiri toidupoodi ning tulime hunniku hea-paremaga Saskia juurde. Kuna aega oli piisavalt, siis võtsime rahulikult ja vaikselt. Saskia kokkas meile lõunaks pastat, mina alustasin kirju koeraga ja Florian nägi üle kes teab kui pika aja internetti.

Oleme valmis võistlust võitma

Suurem osa koostisosadest

Võileivatort edeneb

Valmis teele asuma

Florian on prantsuse noormees, kes on viimase kaheksa kuu jooksul terve Euroopa läbi hääletanud. Nüüd jõudis ta välja otsapidi Türki ja läheb siit edasi Gruusiasse, Iraaki ja Indiasse. Oma seiklustest kirjutab ta blogi, mida saab lugeda siit.

Toidutegu edenes kenasti ning õigeks ajaks olime valmis. Pisut sai uudistatud ka Saskia arvutit, lootuses, et see korda saab. Arvuti aga oli üsna paanikas.

Saskia paanikas arvuti

Võileivatordi leivaäärtest tegime küüslauguleubasid ka närimiseks. Et ikka kõikidel hea hingeõhk oleks! Kella kaheksaks läksime siis kokku lepitud kogunemiskohta. Arvata on, et mitte kedagi seal veel kohal ei olnud. Peale meid saabusid ünsa varsti leedukad, lätlased ja mõned poolakad. Kohe näha, et põhjamaalased on täpsed.

Saime bussiga pealinnakusse ning sättisime oma söögid valmis. Arbi ja Renata tulid ka oma imemaitsvate maroko pannkookidega, pean neilt retsepti küsima. Lõpuks kell üheksa algas ka võistlus.

Eesti neiud ja pisike osa meie rahvusköögist

Koos konkureeriva Leedu meeskonnaga

Toiduvõistlusel oli ametlik žürii, kes käis ja maitses ja uuris, et millega on tegemist. Mõnus paks meesterahvas oli, kelle näost paistis kaugele, et söömine on ta lemmikhobi. Kui žürii oli kõhu täis saanud, said kõik teisedki süüa, mis nad soovisid. Meie võileivatort ja kirju koer said palju kiita, samuti kadusid imekiirelt maroko pannkoogid. Ise proovisime ka võileivatorti ja jõudsime järeldusele, et väga hea ei saanud, Eestis tuleb alati paremini välja.

Süüa oli oi kui palju

Teiste võistlejate toitudest meeldisid mulle kõige rohkem leedukate ja poolakate maiustused (mõlemad olid teinud mingeid küpse moodi maiusutus), lätlaste kanaliha ja poolakate kartulisalat. Esimest korda elus sain ka sushit, mis mulle maitses - väga positiivne üllatus.

Mina pakkusin, et võidavad lätlased ning mul oligi õigus. Nende laud nägi välja kõige kaunim, toit maitses hea ning ka neiud ise oskasid oma sööki hästi tutvustada. Meie tiim sai aga auväärse teise koha. Jäin rahufoorumi ning veedetud nädalavahetusega väga rahule. Kuulsin, et ka Bursas käinutel oli olnud väga huvitav, kuid oma otsust ma ei kahetse. Langetasin siia jäädes õige valiku.