71. päev - Paitame lennukeid

Nagu Mariliis eile kirjutas siis, mina õppisin enamuse oma eilsest päevast eksamiks ning tegin seda kuni kuskil 3ni öösel. Magasin 6 tunnikest ja õppisin edasi :D Vähemalt sain asja pisut selgeks. Avastasin, et loengutes käimine selles aines oleks kindlasti mu õppimisaega vähendanud, kuid õnneks midagi konti murdvat siiski polnud. Palju aitas kaasa ka see, et üks tore piloodihakatis Eestist tegi mulle ja Saskiale mõned pildid enda õpiku küsimustest-vastustest. Sain kohe õpitut veidi kontrollida ja nagu eksamil avastasin, siis enamus küsimusi olidki õpikust :). 

Niisiis minu päevakene algas kella 9st. Kordasin natukene eelmine öö õpitut ning sõin hommikusööki!!! Kaisa ja Mariliis läksid kella 10st jõmmi ning pisut enne 12st pidime sööklas kokku saama, et lõunat nautida. Kui mina kohale jõudsin siis tüdrukud alustasid kohe kilkamisega, et nad hankisid endale kaks pilooti ka sappa. Niisiis sõime oma lõunat koos kahe kolmanda kursuse piloodiga. Üks neist vist on kõigi türklaste seas kõige väiksema karvkattega, täitsa sile poiss kohe.. :D Pärast sööki pidime Haliliga minema kohaliku kooli angaari. Poisid olid meile juba pikka aega lubanud meid sinna viia ning nüüd lõpuks oli see päev käes. Pidime küll veidi ootama, kuid saime oma aja sisustatud. Mina õppisin (JÄLLE), Mariliis tegi kodutütardele kuldvillaku küsimusi ning Kaisa nautis pisikest uinakut. Mariliis ja Kaisa iga natukese aja tagant üritasid ka teada saada, mis nende homsesse eksamisse tuleb. 

Angaari minek on siin lihtne - võtad õpilaspileti kaasa, annad selle valgesse putkasse ja jalutad lennuväljale sisse. Ning seal juba paistabki angaar, mille ette pargitud hunnikuga Cessnasid ja Pipereid. Meie kukkusime kohe kõik sädelema. Teeb kohe päeva rõõmsaks kui saab veidi aega lennukite seas veeta. Alustasime kohe piltide tegemist esimese Cessnaga. 

Angaari poole liikudes jätsime mugavuse mõttes oma kodinad välja. Angaaris uudistasime natukene aega kuidas mehed ja naised parandustöid teevad ning kui Halil mainis, et oleme kõik Eestist tuli kohe lause: "Ah, Estonia? Do you know Ülari?". Mehed muutusid kohe palju elavamaks ja rõõmsamaks (tegelikult olid nad juba enne), purssisime nendega juttu ajada pooleldi türgi ja pooleldi inglise keeles. Lubasime ka tervitada Ülarit kohaliku angaari poolt, eriti suured tervitused annab edasi Hangar Personnel Blind Man. Meestele me vist meeldisime, igatahes anti meile ühe lennuki võtmed ja öeldi: "Ronige sisse ja tehke pilte :)".

Lisaks näidati meile ka angaari varuosade ladu, kus kõik varuosad olid ära jaotatud lennuki tüübi ja muude erinevate parameetrite järgi. Siin pole angaar aga ainus koht, kus lennukeid võib leida. Lennuväljapoolses angaari otsas seisis neljamootoriline lennuk koos linnupesaga ning teises otsas lennukiromula. 

Lõpuks pakuti meile ka võimalust mingisugust kahemootorilist lennukit uudistada, mis aga pidi saabuma lennuväljale alles kahe tunni pärast. Sellel ajal pidi mul juba loeng olema, niisiis otsustasime homme tagasi minna ning Saskia ka kaasa võtta. Mariliis ja Kaisa läksid koju ära ning mina jäi kooli oma eksamit ootama ja õppima. Eksamiklassi sisse astudes vaatasid mulle kuskil 10 meest vastu (loengus on meil vaid 2 neid) ning need mehed olid veel rohkem üllatunud kui mina. Üks hetk kukkusid kõik naeratama ja siis lõpuks nägin ka ühte juba tuttavat meest - õnneks olin ikka õigesse klassi sisse astunud. Eksam midagi ületamatult rasket polnud, kuid ega see ka kõige kergemate killast polnud. Eksam tehtud liikusin koju ära, et seal homseks eksamiks materjal läbi lugeda. Mariliisil ja Kaisal vist õnnestus lõpuks saada kätte materjalid ja nemad said ka lõpuks õppima hakata oma eksamiks. Neil on homme kokku kaks eksamit. Loodetavasti läheb meil edukalt ka homme :)