84. päev - 26 lennukit 52 minutit

Eile said ostetud prillid, täna oli vaja need siis ju järgi katsetada. Tegin ujulas personaaltreeneri ning isikliku vetelpäästja valva pilgu all vette välja hingamise ning plaadiga ujumise harjutusi. Ei, tegelikult aitas Kaisa mind ja näitas, missuguseid harjutusi teha. Ja neist oli tõesti kasu, sest trenni lõpuks tundsin, et ei upu iga kord ära, kui pean näo vette panema ning välja hingama. :D Ja vetelpäästja vaatas, et ma mullitan seal oma rajal ning pidas mind arvatavasti endale ning ümbritsevatele ujujatele väga ohtlikuks. Tuli istus mu raja otsa ja jälgis mind umbes 10 minutit. Seejärel leidis, et olen ohutu ning läks oma tavapärasele istumiskohale tagasi. Igatahes olin endaga rahul. Järgmisel kolmapäeval vaatab, mis sellest nädalast külge jäi.

Koolis oli meil siiamaani kõige ägedam simutund. Tegime kaks pikka mängu, mõlemad üle 50 minuti. Mängisime kahte positsiooni (torn ja maa) ning poisid mängisid all meile piloote. Õhkutõuse oli 14 ja maandumisi 12. Maapealne positsioon oli lihtne, kuid pidevalt tempokas. Mingitel hetkedel läks minu ja piloodi vahel pisut võistluseks. Kõigepealt jõudsin mina temast kiiruselt ette ja jooksutasin ta pisut kokku ning siis muidugi kogus ta end ja tegi kohe tagasi. Aga see on siin pilootide ja torni vahel alati toimuv sõbralik huumor, mille eesmärgiks on tekitada suuremat töökoormust ning potentsiaalselt ohtlikke olukordi, et valmistada lennujuhti ette nendeks ka päriselus. Aga tornipositsioon oli kordades raskem, sest VFR liiklus ning liiklusinfo jagamine on veel meie jaoks keeruline ning vajab harjutamist. Sellel positsioonil mängides sain õppejõult pidevalt tuge ja abi. Seda oli ka vaja, sest mingitel hetkedel ei jagunud tähelepanu nii mitmesse kohta korraga, kui oleks vaja. Jõuan jälgida kahte radarit, lennurada ning oma stripe, kuid tähelepanu ei jagu, et jälgida ruleerimisteid ning lennuvälja läheduses õhus olevaid lennukeid. Aga arvan, et mängud võib lugeda kordaläinuteks, sest saime ülesandega hakkama ning mängiksime hea meelega veel selliseid pikki ja keerulisi mänge, sest need arendavad kõvasti.

Pärast kooli käisime Kaisaga riideturul. Eesmärgiks oli leida mulle trennipüksid ja Kaisale suvised sandaalid. Trennipüksid leidsime, sandaalidega nii õnneks ei läinud. Aga Marje suurusnumbris leiab turult ülipalju ilusaid pluuse ja kleite ja jalanõusid. Rahakotile mõjub hästi, et ma ei ole suurus 34. Aga ilm oli jahe, seega ei veetnud turul väga palju aega. 

Ilmad on meil see nädal väga jahedad ning aeg-ajalt sajab vihma. Saskia hoiab meid pidevalt kursis sellega, mitu kraadi on Eestis soem kui meil Eskis. Aga vähemalt lubab nädalavahetuse Antalya reisiks uuesti 23 kraadi sooja ja päikest. Liiv ja meri, me oleme valmis.

Õhtul pesime Marje juures pesu ja vaatasime AirCrash'i. Marje korteris on maru külm, sest me ei tea, kuskohast küte sisse käib ja Taner on veel USAs. Aga ronisime teki alla ja vaatasime filmi ja oli päris tore. Ahjaa, netti ka polnud, sest arve on vist maksmata. :D 

Homme läheme Kaisa juurde tema korterist välja kolimist tähistama, reedel kolib ta uude sisse ja öösel vastu laupäeva stardime Antalyasse.