70. päev - Simulaatorieksam

Hommikul seadsime Kaisaga sammud ujula poole. Meid ootas ees tihe ja tööd täis päev. Marje ja Saskia nautisid aga oma vaba päeva.

Ujula oli see kord tunduvalt tühjem. Saime väga hästi ujuda, sest olime Kaisaga rajal ainult kahekesi. Kaisa ujub minust laias laastus kaks korda kiiremini ja seetõttu ei ole vaja keset rada möödasõite harrastada. Ujusin täna 600 m, olen maru õnnelik selle üle. See pole mitte miski number, aga ikka parem, kui kõikidel neil, kes sel ajal kodus külge keerasid ja mõnusalt edasi magasid.

Pärast hommikust trenni liikusime kooli, et ära teha nädala kõige kardetum eksam - simulaatorieksam. Eksam oli täna ka pooltel kohalikel lennujuhtidel. Ootasime ukse taga vist umbes poolteist tundi, enne kui Kaisa sisse pääses, sest enne meid oli järjekorras veel kolm inimest. Pärast Kaisat oli minu kord ja minuga sai päeva viimane eksam tehtud. Eksam ei olnud väga raske, situatsioonid olid kõik tuttavad, tuli lihtsalt olla äärmiselt tähelepanelik. Ja sealkohas ma vea tegingi. Muidu väga hea soorituse rikkus see, et andsin stardiloa liiga kiirelt ja veendumata, et rada oleks tühi. Ja muidugi, nagu Murphy tahab, ei olnud rada veel tühi (selleks läks veel umbes 4 sekundit). Seega tegin hiiglasliku vea ja kaotasin 30 punkti. Aga pole hullu, ka 70% skoor on arvestatav ja Kaisa tõi ilusa 90% ära. Niiet tegelikult võib eksami kordaläinuks lugeda.

Õhtupoolikul oli plaan minna lennundusmuuseumisse. Sellega sai Marje ka tänase päeva jooksul nina esimest korda ukse vahelt välja. Ta oli terve päeva veetnud lennuki instrumente õppides, sest neil on homme selle peale eksam. Jalutasime lennundusmuuseumisse, et avastada, et internet ei sisalda alati tõest infot. Mina olin lugenud, et muuseum on avatud kella kaheksani, kuid väraval vaatas otsa silt 17.30. Kell oli sel hetkel 18.00. Seega jäi lennukite paitamine ära, kindlasti läheme mõnel teisel korral. Läksime hoopis suppi sööma ning pärast seda istusime EsPargi juures asuvas ühes minu lemmiku sisustusega kohvikus ja jõime teed.

Võite arvata, miks see kohvik mulle meeldib

Olin oma eksamitulemuse üle pisut tusatujune, kuid Kaisa oli nii armas ja kinkis mulle üllatusmuna. Sain head šokolaadi ning pisikese Sandy kujukese Käsna Kalle multikast. Ja teadmiseks, Saskia ei ole kunagi ühtegi Käsna Kalle multika osa näinud. :D

Ja saigi kolmapäev õhtusse veeretatud. Reedese mehaanika eksami kohta valitseb ikka veel vaikus, homne toob selgust. Samuti tunnen, et olen pisut tõbine. Loodan, et see läheb ööga üle. Siin Türgis pole aega ju haige olla, nii palju on teha.