72. päev - Õhtupoolik

Meil on sel nädalal linnas tsirkus. Pisikene telk kohe EsPargi taga. Ja kuna mina pole kes teab kui kaua tsirkuses käinud, siis mõtlesin, et miks ka mitte. Sain Marje ja Kaisa nõusse ning 20.30 algavale seansile me sammud seadsimegi. Rahvast oli kõvasti.

Pisikene tsirkus eile päevasel ajal

Meie tsirkusepiletid

Tsirkus oli selline üsna kehvake. Kaisa õnneks polnud seal ühtegi looma, Marje õnneks oli kloun laval vaid kaks korda ning ta oli maru kole ja vähe värviline. Seega selline üsna kesine tsirkuseelamus. Ainus, mis tekkis, oli isu väga väga head tsirkust vaatama minna.

Pärast tsirkust jalutasime Serdivani, sest Saskia ja Kaarel olid seal. Serdivan on jõe ääres asuv vesipiibupubi, mis on Kaisa aknast väga ilusasti näha. Jõime teed ja mängisime tavlat, piibust ei hoolinud. Erasmuslasi tuli sinna lõpuks kokku üllatavalt palju, kuid me ei jaksand nendega väga suhelda. Ütlesime Kaarlile peatse kohtumiseni ning aitasin Saskiale Istanbuli kaardile kõik head vaatamisväärsused ära märkida. Nädalavahetuse ja uue nädala alguse veedavad nad seal ringi vaadates. Neljapäevast on Saskia tagasi Eskis.

Tavlat mängimas

Homme hommikul läheme trenni ning pärast seda rattamatkale. Ilm tõotab tulla ilus, päiksekreem on juba kotti pakitud.

Türgi tähelepanek 28: Türgi meestel ja naistel on miski silmahaigus. Iga kord, kui tuttavast türklasest mööda jalutame, siis tal üks silm tõmbleb... :D Tegelikult meeldib neile tervituseks silma pilgutada, kuid meile on see ikka veel väga harjumatu.