Tänane hommik oli ärkamise poolest üsna raske. Aga ei ole siin midagi ületamatut ning kell 9 olime kenasti Kaisaga loengus. Tänasest hakkavad poisid õppima Emergency situatsioone. Seega saime meie Kaisaga kõvasti täna naerda, sest ka neile olid see fraseoloogia esmakordne ning tekitas kohati segadust. Kõlasid näiteks fraasid "Stand by for fire", "Noise gear failure" ja "We have two guns on board". Rõõmu kui palju.
Inglise keeles tegime viimaks ära oma esitluse. Tulime sellega kenasti toime, kuigi ma usun, et ega publikum vist sajaprotsendiliselt kõigest aru ei saanud. Selle jaoks olime liiga vähe ette valmistunud. Aga üht väga toredat esitlust kuulsime, mis on Türgi jaoks hetkel üsnagi aktuaalsel teemal. Ka õppejõule meeldis see ning nüüd on meil käes artikkel lõpueksamiks. See räägib kiirrongide ja lennukite omavahelisest konkurentsist transpordis. Tundub hea lugemine olevat. Igatahes eksamiküsimused (juunikuus toimuv lõpueksam) on käes. Püüame säilitada motivatsiooni ning aeg-ajalt tundides edasi käia. :D Ja vaheeksamid saime ka kätte. Mina sain 100% ja Kaisa 90%. Aga vastused olid meil pea sõna-sõnalt samad. Ja siis Kaisa rääkis enda töö ka maksimumpunktidele ära. Nii käib Türgis eksamite tegemine!
Pärast seda tundi oli mul paus ning Kaisal veebikursus türgi keeles. Maru palju huumorit jälle, sest süsteemiga oli mingi häda. Mina aga sain hetke, et kirjutada oma eilsest päevast. Mainimata jäi eilse kohta veel see, et kogu siinoleku aja jooksul oli mul nüüd esimesed 24 tundi, kus ei rääkinud sõnagi eesti keelt.
Siis jõudis kooli ka Marje. Ta oli täna maru tubli olnud ning jooksmas käinud. Samuti teinud esmaspäevast turulkäigu biitsepsitrenni. Käis turul kolme eest ning tõi koju kokku 17 kilo värskust. Sellest kuus oli mulle.
Päeva viimane tund oli üsna huvitav, nägime igasuguseid vahvaid tulevikulennukite pilte. Mina igatahes nautisin, kuigi konspekteerimiseks tuli, nagu ikka, väga kiirelt kirjutada.
Pärast kooli jõudsime kiirelt kodudest läbi ning siis teatrisse. Etenduse pealkiri oli Titaaniku orkester ning see oli täielikult türgi keeles. Laval oli viis tegelast ja muust me väga aru ei saanudki. Üks noormees mängis väga hästi, teised olid tunduvalt kehvemad. Üks tüdruk oli väga Helena Bonham Carteri moodi. Igatahes ta mängis väga kehvasti ja paisutas emotsioone kõvasti üle. Ning oma stseeniks puhkpillidega polnud vist keegi väga harjutanud, sest pillimängimisele sarnanes see vähe. Homme uurime türklastelt, mis etenduse sisu oli, sest kahjuks tõesti tekstist aru ei saanud. Kuid huvitav oli siiski ja uus äge kogemus.
Del Mundos käisime ka, kuid seal oli täna vähe rahvast. See nädal on osadel veel eksamid ja kõik õpivad tublisti. Mängisime Kaisaga tavlat ning siis ajasime niisama kambakesi juttu. Uni oli siiski juba üsna peal ning tulime varakult koju ära.
No comments:
Post a Comment