7. päev – Egyptian Bazaar

Nüüd hakkab meil juba rutiin nii sisse minema, et varsti on raske siia igapäevaselt kirjutada. Päev algas nagu ikka varakult tõusmise ning söögitegemisega. Seekord on siis Marje päev süüa teha ja blogi kirjutada.

Kooli läksime kella 9ks järjekordselt. Seekord oli meie õpetajaks meessoost türklane, kes kindlasti kohe ei näinud välja nagu türklane. Isegi habet polnud tal! Pärast kooli otsustasime sööma minna. Siin linnas on väga raske otsustada, kuhu sisse minna. See, mis tundub normaalne koht on liiga kallis ja see, kus on normaalsed hinnad on liiga kahtlane. Seega liikusime samasse kohta sööma, kus olime käinud ka eile ja üleeile. Võtsime endaga kaasa tšehhi tüdruku Silvia.

Edasi liikusime Spice Bazaari (Egyptian Bazaar). Mõtlesime, et hangime endale ka nende põhilised vürtsid, et saaks järgi proovida, milliseid Eestisse kaasa tuua. Lahkusime siiski bazaarist tühjade kätega, kuna ei suutnud otsustada kust ja mida täpselt osta.

Pilt Spice Bazaarist, kus pole ühtegi vürtsi peal...

Bazaaris oli päris huvitav ringi käia. Kõik putkakesed tahtsid, et me ikka ostaksime neilt ning nagu avastasime on neil selgeks õpitud kindlad väljendid ("Hi, how are you?" ning "Come spend your money here"). Parimad pöördumised meie poole olid sellised:

 „Hello! Are you from China?“

 „There is three on us and three of you. I get off at 10 o’clock, I give you my address.“

 „Baby, you dropped something“

 „Hello! Let ’s go upstairs, I have there some good things“ (Tegemist oli toidukoha kelneriga)

Lõputu, rahvast täis hoone

Bazaaris käik väsitas meid üsna ära, niiet seadsime sammud praami poole. Seekord otsustasime praamiga Kadiköy’sse sõita ja sealt edasi rongiga minna. Võttis küll rohkem aega, kui oli see eest odavam variant. Kadiköy’s pidime ka natukene aega jala kõndima.

Koju jõudes avastasime huvitava kirjakese meie majutajalt, kus ta kirjutas, palju ta meilt siis selle kolme nädala eest saada soovib. Algselt olime rääkinud veidi teistsugustest numbritest, seega tuleb täna õhtul maha istuda ja asjad üle rääkida.

Varsti hakkan ka õhtusööki tegema. Mariliis ilmselgelt enam Internetti kätte ei saanud ning loeb nüüd järjekordselt raadioside käsiraamatut. Täna me enam midagi huvitavat ei tee peale Türgi keele õppimise. Kolme päevaga peaksime teadma juba ligikaudu 500 sõna. Nädalavahetusel tuleb teha suuremat sorti sõnade õppimine.