1. päev - Teel

Hommikune äratus kell viis. Öösel olime kaheteistkümneni veel asju pakkinud ja viimaseid ettevalmistusi teinud. Ja ega mulle neist ei piisanud ju. Veel hommikul pakkisin kogu käsipagasi ümber, otsustasin, et ikka ei vaja magamiskotti ning ühtesid jalanõusid. Mesikäpa kommid said igaks-juhuks Marje kotti, sest seal on niigi liiga palju vaba ruumi. Jätsime Jannu ja Nibiruga hüvasti ning asusime bussi peale teele. Emme-issi viskasid meid bussijaama ära. 6.30 väljus Tartust Ecolines, mille pagasiluuk ei avanenudki. Sõit Riiga läks hästi. Mina magasin enamiku ajast, Marje vaatas filmi ja tegeles veel suusareisi rahade kokkuarvutamisega. Riiga jõudsime pisut varem ning lennujaama samuti üle poole tunni varem.

Marje Riias meie kohvritega

Leidsime Riia lennujaamas endale istekohad (mitte väga lihtne ülesanne) ja asusime ootama. Sinna jäi ka viimane internetikülastus. Oodata tuli kella üheteistkümnest poole kaheni. Siis saime seista Check-in järjekorras ja edasi tuli oodata kolmeni, et algaks boarding. Minu tumedate lühikeste juuste kohta ei öelnud keegi midagi. Samuti kohvri kohta, mis kaalus 20,3 kg. Samas oli seal ka 25 kiloseid kohvreid näha.

Lennuki peale saime jalutada. Pisike armas punase sabaga A319 oli meil. Istusime kohtadel 6e ja 6F. Lend möödus kenasti, alguses oli selge taevas, kuid kõrgelt kõrgelt ei näinud enam midagi, sest seal oli pilvisus juba tunduvalt tihedam. Pisut saime raputada ka, kuid õhuaugud olid üsna väiksed.

Lennuk oli üsna mugav, istmed olid laiad ja jalaruumi mõnusalt. Lennu ajal sai vaadata miskit filmi ja kuulata nii Türgi kui ka euroopa muusikat. Süüa jagati ka. Oli maitsev ja kenasti serveeritud. Samuti olid neil nii kohalikud kui ka rahvusvahelised lehed ja ajakirjad. Igatepidi kaunis ja meeldiv teenindus oli. Istanbuli kohale jõudes oli väljas juba pime ning kui laskusime allapoole pilvepiiri avanes meile ka võrratu vaade. Terve linn oli tuledes meie all. Salongis lasti tuled ka ära, et saaksime seda vaadet nautida. Väga lahe oli ja tõesti võis püüda vaid aimata, kui suur see linn on, kui juba tulesid nii kõrgelt vaadates nii palju on.

Lennuväljalt saime pärast kolmandat passi- ja viisakontrolli kenasti välja. Minu pagas tuli kiirelt, Marje oma tuli pisut oodata. Siis kohtusime oma võõrustajaga ning reisisime meie „koju“ järgmiseks kolmeks nädalaks. Kui lennuväli on Istanbuli lääneosas Euroopa poole peal, siis meie kodu on üsnagi idaosas Aasia poole peal. Seega olime ühe päeva jooksul kahel kontinendil. :D Koju reisisime praamiga ning sellega saame ka igal hommikul kooli sõita.

Tuba on meil pisike, kuid piisav, et meid kahte majutada. Sättisime end kenasti sisse, sõime pisut Türgipärast õhtusööki ning heitsime kesköö paiku magama.

Vaade meie toast naabrite kööki - hetkel mutikest kokkamas pole

Vaade suure toa aknast, eriti kaunis öösel - siis on saar tuledes

Türgi tähelepanek 1 – Kõikidel türgi meestel pole habet, kuid need, kellel on, nende habemed on kõik ühesugused. Järeldasime, et need kasvavad nii pikaks mitte nädalaga  vaid hoopis minutiga. Seega käivad osad mehed žilett taskus ringi.