4.päev - Vanalinna tuur

Täna oli meil kavas CouchSurfingu grupiga vanalinna jalutuskäik. Et teha hommikusööki ärkasime tunnikese varem, sest asjad võtavad siin aega. Miks, see selgub piltidelt. :D Igatahes, tegime omletti viinerite, seente ja oliividega ning jõime teed. Joie oli juba linna läinud, seega olime vaid meie ja poolakad. Nemad asusid ka täna teele, et edasi hääletada.

Süüa teeme kahe panni ja ühe rauaga - kõik pisikesed

Kööginurk plastnõudega

Maitsev hommikusöök

Ehk siis linna läksime esimest korda omapäid. Joie andis meile paberi peal juhised ning püüdsime neid jälgida. Praamile oli tee tuttav, sellega saime ideaalselt hakkama. Kuid Yenikapi peatusest maha tulles ei olnud üle tee kohe rongipeatuse leidmine enam nii lihtne. Raudtee leidsime kohe, kuid mitte kohta, kust teisele poole aeda saada. Hakkasime siis kiirel sammul jalutama, sest liiga palju aega ka ei olnud. Lõpuks leidsime koha, kust saada peatusesse ja tuli välja, et olime omadega juba järgmisesse peatusesse jalutanud. Rong hilines umbes 10 minutit ja nuputasime, et kas see ongi talle tavapärane. Joielt saime hiljem vastuse, et ei ole.

Seega 10.55 asemel jõudsime kesklinna 11.05. Ekskursioonigrupp pidi kogunema täistunniks. Leidsime Joie ilusasti rongijaamast ja astusime eriti kiire sammuga vürtsituru poole (Spice Bazaar või Egyptian Bazaar). Gruppi me sealt ei leidnud. Jalutasime maru kiirelt terve turu läbi (see on selline suur maja, kus on väga palju pisikesi müügilette). Gruppi polnud kusagil, aeg muudkui läks. Joie on üsna lootusetu oma planeerimiste ja kontakteerumistega. Seega jalutasime mööda platsi ringi ja ta püüdis netti saada, me kumbki ei tea muidugi, et mis eesmärgiga. :D Lõpuks leidsime oma grupi umbes pool kaksteist turu eest. :D Ilm oli kehv (ja järjest hullemaks läks) ning registreerunud 30 inimesest oli kohal vaid umbes 10.

Tutvusime üksteisega, otsisime bussi (üsna võimatu ülesanne ilma kohaliku grupijuhita) ning asusime teele. Vanalinn on täis kitsaid munakivi tänavaid, mitmekorruselisi maju ja liiklust. Inimesed on siin konservatiivsemad, nägime palju mustas maani riietuses ja rättides naisi. Ka poode on siin kordades vähem. Grupijuhi järel jalutasime küngastest üles ja alla ning nägime kirikuid kõige kummalisemates kohtades. Tänavatel näiteks on puidust väravad ühe aia ees ning siis neist sisse minnes jõuad imelise pisikese kirikuni. Ei oskaks kunagi arvatagi, et sellises kohas võiks kirik olla. Kirikukesed on aga kõik üsna ühesugused, samuti tänavad. Seega tüdineb sellest jalutamisest üsna kiirelt ära.

Kaunis kirik, mida iseseisvalt ei leiaks kunagi

Juhin tähelepanu säästupirnidele lühtri allosas

Pilte kah, mida täna nägime. Kõikide kohtade nimesid ja lugusid ei tea, sest palju jäi arusaamatuks või tundus ebaoluline. :D Aga miskid sildid pildistasin üles.

Miski maja

Maja tutvustav tekst

Ühes muuseumis käisime ka. Pilet maksis 5 kohalikku, mis on pisut üle 2 euro. Aga ka see oli miski üsna igav ja vana tegelane – ei midagi erilist (samas ei ole ma kunagi suur kunstiajaloo ja arhitektuuri fänn olnud, ei oska ehk ilu hinnata). 

Vaade mošeesse

Infot kah selle kohta

Üks hetk hakkas väljas LUND sadama. Maapind oli küll nii soe, et lumi maha ei jäänud, kuid meil tuli täna lund. Ja maru külm tuul oli, nii et meie suvest pole midagi järel ja lõdisesime Marjega kahekesi. :D

Käisime ära ka ühes pisikeses kuid imeilusas mošees. Meile mõlemale oli see elus esimene kord. Väga kaunis valik sai langetatud. Imeline valge ruum koos punase vaiba ning kaunite mosaiikakendega. Selle oli miski valitseja lasknud ehitada oma suure armastuse demonstreerimiseks noorele naisele, kellega tal abielluda ei lubatud. Seega võrratult ilus ja valge on seal vaid seepärast, et selle naise hing elab seal mošees vms. :D

Meie esimene mošee

Võrratud mosaiikaknad

Ja kuhugi maru olulise mäe otsa jalutasime ka, kuhu saab ka köisraudteed pidi. Mäe nime ei mäleta, kuid see on mingi täiega turistikas. Vaade oleks olnud võrratu, ainuke mure on see, et ei olnud. Lund ja udu, fotode pealt on näha.

Mäetipus kui ilm halvaks läks

Üleval leidsime ühe kohviku, kus võtsime kohvi ja teed. Kohvipaksu pealt on neil komme ennustada, kuid see töötab ainult kindlate pisikeste kohvitassidega. Kohv tuleb ära juua ja seejärel tass pahupidi taldrikule panna. Siis tuleb oodata, kuni kõik kohvipaks valgub taldrikule ja pisut taheneb. Siis võetakse tass ning loetakse selle külgedelt tulevikku. Seejärel valatakse kohvipaks taldrikult tassi tagasi ja loetakse taldrikult tulevikku. Ilge solberdamine minuarust. Ja seda ei tohi lasta kohalikel endale teha kohvikus, sest nad on maru jutukad, raiskavad sul pool tundi ja tahavad pärast raha saada. :)

Eriline kohv ja eriline tass ennustamiseks

Ja tüüpiline mäng mida kogu aeg mängitakse - laud on tuttav, mäng on teine

Ekskursiooni lõpuks külastaime ka üht pisut suuremat mošeed, kus meie kohalik giid seletas meile ka pisut palvetamisest. Seinal on tahvlid, mis annavad teada, mis kell palvetama peaks. Tõlkimiseks kasutage Google translate. Enne palvetamist pestakse õues oma nägu, käed ja jalad. Siis minnakse sisse ning palvetatakse paar minutit. Ja nii kuni viis korda päevas. Kõige andunumad palvetavad mõnel korral isegi kuni kaks tundi. Ja palve puhastab. Seega teed pattu, palvetad ja ongi kõik korras jälle.

Laemaaling

Palvekell

Jätsime oma giidi ja grupiga hüvasti ning asusime pikale ja vaevarikkale koduteele. Me ei mõista ikka veel, miks peaks siin elama, lihtsalt kogu see reisimine võtab meeletult kaua aega. Koju läksime seekord samuti praami ja rongiga. Õhtuks tegime kodust sööki – keedukartulit, viinereid ning toorsalatit.

Nüüd püüdsime netti saada, panime kokku kuubikut, arutasime homseid plaane ning sätime tasapisi magama. Olukord on mõnus, ootame homset ja oleme valmis professionaalseteks keeleoskajateks saama.

Türgi tähelepanek 8: Majad on kõik pisikesed, räämas ja vanad. Autod majade ees on kõik uued, kallid ja valget värvi.

Ideaalne näide türgi majast, kehv näide türgi autodest