43. päev - Antalyasse? Ei, koju haigust põdema...

Vahelduseks kirjutan siis mina ka siia paar sõnakest oma mõtetest ja tegudest. 

Koolinädal on siiani väga igav olnud, sest loengud sisaldavad ainult materjale, mis on juba ammu läbi töötatud Eestis. Aineid läbi saada tundub olevat tohutult lihtne, keegi ei nõua meilt praktiliselt midagi peale kohalkäimise. Koolis istudes tullakse pidevalt meie juurde ja küsitakse kust olete pärit ja mida õpite. Üllatavalt paljud inimesed on varem kuulnud Eestist ning nii mõnigi on ise mõelnud Eestisse vahetussemestriks õppima minna. 

Kolmapäeval suutsin saada endale mingit sorti kõhuprobleemi/toidumürgituse, seega pool päeva kõhus keeras. Õhtuks läks aga asi enam-vähem üle ning otsustasin siiski õhtul välja minna. Välja minemine vist sai ka mulle saatuslikuks, sest koju jõudes oli mul nii paha olla, et ei saanud magada, ei saanud üleval olla. Kokkuvõttes ei suutnud ennast Antalya tripile kaasa vedada, tundsin, et bussisõit oleks minu jaoks väga ebameeldivaks osutunud ja võimlik, et ka teiste jaoks. Kokkuvõttes läks kõhuvärgendus üle kella 7ks hommikul alles. Täna koolis ei käinud, kuid homme lähen arvatavasti. Sain täna mõnuga voodis magada ja lesida ning puhata, see mõjus üsna hästi ja nüüd on juba hea olla. Õhtupoolikul helistasid tüdrukud skype teel mulle ja uurisid kuidas mul on ja rääkisid natukene oma elust seal ka. Luksust on neil palju!!! Natukene olen isegi kade, aga samas see pole viimane Antalya trip. Aprilli lõpus lähme sinna uuesti. Katsugu ma ainult siis haigeks jääda!!

Homsest koolipäevast ootan natukene rohkem, meil algab aine Model Aircraft Construction, kus lõpuks teeme ise minilennuki valmis. Kahjuks aga loengutesari hakkab pihta juba meile armsaks saanud õhusõiduki ehituse aluste, aerodünaamika ja muu juba ammu äraõpitud asjadega. Kui mingi päev õppejõudu nägime, siis ta küsis meie käest, kas oleme kursis, milline näeb lennuki tiib välja ja oleme varem kuulnud terminit "angle of attack". Kuna neid asju teadsime, siis ütles ta, et meie jaoks saab eksam lihtne olema. Teine loeng on minul Aviation Legislation, selle kohta ei oska ma midagi arvata, sest vaadates kursuse plaani, siis vähemalt kursuse lõpuks olen kursis Türgi lennundusreeglitega ja põgusalt ka Euroopa reeglitega. Loodetavasti keskendume tegelikkuses siiski rohkem rahvusvahelistele asjadele, sest Türgi asjadega ei ole mul tulevikus suurt midagi peale hakata. 

Ma olen avastanud, et ma olen saanud super hea korteri ning suurepärase korterikaaslase. Põhimõtteliselt on mul siin elu väga väga hea. Täna saatsin sõnumi Tanerile, et olen haige ja jäin sellepärast koju ning tema tuli koju šokolaadiga, Mariliisi saadetud rohud jättis ta küll töökotta, aga küll need ka minuni mingi hetk jõuavad. Lisaks olen ma endale siia kogemata saanud teise aeg-ajalt korterikaaslase, kes väga tahab mulle türgi keelt õpetada. Tema millegipärast ei suuda minuga inglise keeles rääkida ja google-translate on üks osa meie vestlustest. PS! Ärge kunagi kasutage google-translate'i, sellega saab väga väga väga palju nalja, aga õigeid sõnu kätte ei saa :D

Türgi tähelepanek nr 22: Kõik suitsetavad toas ning aknaid lahti teha väga ei viitsi. Pidudel tähendab see seda, et tuba on täis sinist suitsu ning näha ei ole võimalik peaaegu mitte midagi.

42. päev - Keskpärane kolmapäev

Hommikul magasin mõnusalt, sest kolmapäeviti algab kool alles kella ühest. Marje ja Saskia peavad koolis tunni varem olema. Olin viimaks usin ja tubli ning käisin ostsin oma telefonile laadija ära. Samuti panin kõnekaardile raha ning saan nüüd viimaks ka mobiilseid võimalusi kasutada.

Kaheteistkümneist saime Kaisaga kokku ning läksime kooli. Tänasest lõunasöögist pilti ei teinud, sest see nägi üsna vastik välja. Üheks osaks oli marineeritud paprika, mis nägi välja nagu ligane kaheksajalg. Magustoiduks oli midagi piimakisselli ja vaniljepudingi vahepealset, kuhu keegi oli kogemata mõrud pähklid sisse pannud. Mitte väga tore.

Aga päev läks paremaks, sest simutund oli tore. Alguses läks pea tund, et programmi käima saada, sest see streikis, kuid seejärel läks olukord aina paremaks. Täna mängsisime mängu, kus oli 4 lahkuvat ning 4 saabuvat lennukit. Üks meist kahest oli tornipositsioonil ning teine piloodipositsioonil. Saime mänguga üsna hästi hakkama, kuid arenguruumi on veel kõvasti. Samas, hetkel teeme 8 operatsiooni umbes 20 minutiga, mis pole ka väga paha. :D Õppejõult saime ka kiita, sest mõlemad tulime samale ideele püüda lennukite õhkutõusu kiiremaks muuta, reastades nad nii, et kergem oli eespool. Samuti oleme vist tublisid edusamme teinud, sest õppejõud mainis Kaisale, et varsti saame ehk juba koos Türgi õpilastega tundides käia (ja nendel on kursuse teine osa). Aga eks näis, selleni on veel aega.

Pärast tundi läksime kaisa juurde ja viisime läbi operatsiooni "Mariliis brünetiks". Nüüd olen jälle ilus tume ning mingit koledat väljakasvu näha ei ole. Koduteel olin maru õnnelik, sest hävitajad tegid ülimadalalt lende üle linna täpselt minu pea kohalt. Kõndisin nagu opakas kogu aeg taevast vahtides.

Saskiat ja Marjet ei näinudki, sest nende tund oli meist erineval ajal. Aga kuulsin, et olid oma loenguga rahule jäänud ning olnud tublid ja jõusaali ka täna külastanud.

Nüüd õhtul läheme kuhugi välja, sest kodus on muidu maru igav ja paha istuda. Öösel kell 4.30 on start Antalya poole ning homme kuuleb meist juba sealt.

Türgi tähelepanek 20: Populaarsed siin on kätepuhastuseks niisked salvrätikud. Huvitaval kombel kasutatakse neid aga pärast söömist mitte enne. Me hullud välismaalased oleme ainsad, kes oma käsi enne sööki puhastavad. Kätepesulappide asemel võib kohata sama tugevalt lõhnavat puhastusvedelikku pudelis, mida sulle siis lihtsalt kätele valatakse.


Türgi tähelepanek 21: Eskis ei ole vaja takso kutsumiseks kuhugi helistada. Tänavanurkadel on postide küljes pisikesed karbikesed nupuga. Kui nupule vajutad, tuleb lähim takso sinu juurde.

41. päev - Trenn ja tantsuklass

Tänane hommik algas ühise koolimineku ning Flight Theory tunniga. Tegemist on aerodünaamikalaadse ainega, mida annab juba eilsest tuttav naisterahvas. Ka tänane tund pakkus meile omajagu muhelemist. Selles aines läbime teemasid nagu atmosfäär, aerodünaamika alused, lendamise alused ning lennuõnnetused. Igaks tunniks valmistab üks grupp õpilasi ette PP ettekande mingil teemal ning siis arutatakse ning selgitatakse seda koos. Nüüd tuleb aga konks. Teemad peavad olema väga väga väga üldised ning PP ei pea ise tegema, tuleb netist midagi otsida ning see kaks korda enne tundi tulekut läbi lugeda. Meie tegime muidugi sellise plagiaadihaisu peale ninakirtsutamist ja saime loa ise oma PP ettekanded koostada. Teemadeks mõtlesime välja (oleme kaks erinevat gruppi) tiiva mehaniseerimise vahendid ning ülehelikiirusel toimuv lend. Need on kogu loengusarja kaks kõige spetsiifilisemat teemat (ma ei julge kujutledagi, mis siis ülejäänud on).  Ahjaa, ja eksamitel sisse tulev materjal mainitakse tundides ära. No vot siis, haridust.

Pärast tundi käisime koos söömas. Söömine on ikka sealt kandiku seest üks maru veider tegevus. Aga tänane söök oli samuti väga maitsev ning pilti kah ikka onju.

Şehriye Çorbası, Piliç Pirzola, Yoğ. Karışık Kış Tava ve Meyve Suyu 

Pärast sööki läks Marje kodu ning meie passisime kolmekesi tükk aega koolimajas, et siis jõmmi minna. Jõmmis oli tore, tegime Kaisaga esimest korda tutvust jooksulindiga. Ei kukkunudki ninali nagu multikates. :D

Õhtupoolik möödus rahulikult kodus istudes ja mitte midagi tehes. Feisbuukist avastasime, et täna algavad Erasmuslaste tangotunnid. Sain Saskia ja Kaisa nõusse, Marje otsustas mitte tulla ning hilisõhtusesse tantsutundi liikusimegi. Kell kümme kohtusime EsParki nurgal ja oh üllatust, poisse oli rohkem kui tüdrukuid (ja poisid ei olnud türklased vaid Erasmuslased üle Euroopa). Tantsusaal ei ole üldse väga kaugel ning õpetaja on tangost lausa vaimustuses. Lubas meid kõiki nelja kuuga tantsima panna ning tangoõhtutele viia. Kõige parem on see, et trenn on tasuta, maksame vaid ruumi renti 2 liiri kord.

Trenn ise oli väga lahe. Kõige keerulisem osa sai partnerite valimisega läbi ning siis algas juba huvitav sissejuhatus tango tantsimisse. Alguses õppisime lihtsalt ruumis liikuma ning omavahel tasakaalu leidma. Hiljem võtsime mõned põhisammud ning liikumised. Nendega sai palju nalja, poisid olid lootusetud ja trampisid tüdrukute varvastel ning sammud läksid pidevalt sassi. Ja siis kui veel muusika käima pandi... üks oli kindel, minu tantsupartnerit ei häirinud muusika olemasolu küll kuidagi. :D Rütmitunne on sellest poisist oi kui kaugelt mööda läinud.

Esimese tantsutunni inimesed

Kokkuvõttes veetsime vahva hilisõhtu ning kindlasti jätkame tundidega ka edaspidi. Koduuksest astusin sisse kell kolmveerand üks (õnneks elan tee peal, seega saatsid Saskia ja poolakad mind ukseni ära).

Türgi tähelepanek 18: Igas korralikus Türgi kodus on kaks tualetti. Üks on potiga ja teine auguga. Kohalikud eelistavad enamasti auguga varianti. Sama lugu on koolides, kus ühes kabiinis on pott ja teises auk.

Türgi tähelepanek 19: Kõiki toiduasju katsutakse siin käega. Kohalikku saia müüakse lahtiselt, nii et igaüks võib ise pätsi võtta. Samuti toob sulle lokantas või kohvikus kelner saia käega.

40. päev - Esimese korraliku koolinädala algus

Täna hommikul olin väga positiivselt meelestatud, kuna tänasest pidid hakkama minu esimesed täispikad loengud! Võib-olla on varem jutuks tulnud, et siiani on toimunud vaid 2 loengut, neist esimene 5 minutit ja teine 20 minutit. Esmaspäeva hommikuti algavad mul loengud kella 8st, milline rõõm! Täna hommikul vedasime siis hommikul ennast Saskiaga kooli, enne veel ootasime bussi 30 minutit. Hiljem saime Taneri käest teada, et nii vara, kui meie kooli tahtsime minna, bussid veel kooli ei lähe :D Leidsime kenasti oma klassiruumi üles, kuid mida ei leidnud, oli hommikune loeng. Täitsa lõpp, niigi ajad ennast tohutult vara üles ja siis loeng jääb ka (võib-olla) ära. Võimalus on ka see, et me seda lihtsalt üles ei leidnud. Täna olime vähemalt targad ja võtsime läpakad kaasa, aga millega hakkama ei saanud, oli internetiühendus. Teadsin täpselt, kuidas see tööle peaks minema (Taner oli mind eelnevalt juhendanud), niisiis vaatasin ühe Air Crash'i. Mingi hetk otsustasime klassist lahkuda ja vaadata, äkki kohtame mõnda tuttavat, kes saaks meid wifi-probleemiga aidata. Leidsime Taneri, kes ka ei saanud asjaga alguses hakkama niiet andis mulle enda paroolid ja võttis vastutasuks minu omad ja läks uurima, milles probleem on. Vastust pole ma siiani saanud.

Well... Marje läks Del Mundosse ja eks ma kirjutan siis tänasest edasi.

Üheksaks koperdasime kooli meie Kaisaga. Minu peatusest sõitis kõigepealt neli bussi mööda, sest need oli rahvast nii täis, et sinna kedagi juurde ei mahu. Viies oli liinile juurde pandud lõõtsaga buss, kuhu ma sisse mahtusin. Rahva pealepakkimise ajal sõitis veel kolm täiesti täis bussi mööda. Küll kõigil oli maru suur tahtmine sinna kooli saada. Halil, keda ma juhuslikult peatuses nägin, seletas, et need on kõik keeleõppe õpilased, keda läheb kooli umbes kolm tuhat. Aasta inglise keele tunde peavad võtma enne ülikooliõpingute algust kõik need, kes eelnevast eksamist läbi ei saa.

No aga kooli me ka jõudsime ning oma simutundi ronisime. Seal ootas meid ees umbes 10 türgi poissi, kõik lennujuhihakatised. Nad mängisid mingid keerulisemat mängu ja olid pseudopiloodid. Kui meie olime tegelenud ainult IFR õhkutõusudega, siis nende mängus olid IFR ja VFR tõusud ning maandumised, samuti mingi tegelane, kes tegi pidevalt touch-and-go ja üks sõjaväelennuk. Seega sagimist kui palju. Esimese mängu istusime poiste kõrval ja kuulasime huviga nende raadiosidet. See oli kiire kiire ja mäng arenes sujuvalt. Teise mängu alguses ronis ülevalt alla õppejõud ja teatas, et nüüd peavad raadiosidet tüdrukud ning poisid vajutavad vaid arvutiekraanil nuppe. Olime Kaisaga jälle kaelani külmas vees. Eks me siis sahmerdasime ja puterdasime, kuid neljanda mängu lõpuks olime pisut arenenud ka juba ja meil tuli järjest paremini välja. Aga õnnelikud olime sellegipoolest. Jälle suur samm ja uus kogemus. Kaisale oli üks poistest seletanud, et varsti tuleb meil eksam, kus võetakse radarid eest ära (hetkel on kõik lennukid radaril näha) ja siis peame peast seda kõike tegema ja mäletama, kus lennukid on. :D Kõlab lahedalt, kuid samas ikka päris keeruliselt ka.

Meie tunni ajal olid Marje ja Saskia maru aktiivsed, nad käisid ära söömas, treenisid jõusaalis ja sõitsid siis bussiga linna. Kuna meie tunniplaan Kaisaga ei võimaldanud turul käia, siis palusime Marjel ja Saskial ka meie eest turgu külastada. Marje tuli turult koju lõpuks 12 kg asjadega. :D Ta oli nii pai, et sorteeris ja komplekteeris toidukoti nii mulle kui ka Kaisale. Siis käisid Marje ja Saskia ka International Offices ning juba põrutasidki kooli tagasi.

Meie Kaisaga käisime ka vahepeal kiirelt söömas. Sööklas on kandikukord. See tähendab, et sul on "vahva" lohkudega kandik ja söök tõstetakse sinna sisse. Ma ei harju sellega vist mitte kunagi ära. Ja nuge nad ka ei tunnista. Aga toit oli täitsa hea.

Lõunasöök: Çoban Kavurma, Pirinç Pilavı, Ayran ve Meyve 

Pärast lõunat oli meil veel üks tund. Selleks oli Aviation English. Õppejõud selgitas terve tunni kursuse sisu ja ülesehitust. Teen täieliku kokkuvõtte: Kursus koosneb tundidest ning kahest eksamist (mid-term ja lõpueksam). Kursuse raames tuleb otsida üksi või grupiga kaks artiklit, mis oleksid seotud teemadega Aviation ja Business. Artiklid peavad olema kirjutatud viimase kahe aasta jooksul. Artiklitest tuleb teha kokkuvõte ning neid klassile esitada.

Seda kõike seletas ta alguses 15 minutit inglise keeles ning siis sai aru, et türklased ei mõista teda. Järgmiseks seletas ta seda 30 minutit türgi keeles. Siis vist tundus, et türgi õpilased said temast viimaks aru. Ja igaks juhuks mainis ta veel mulle ja Kaisale, et piisab kui teeme kokkuvõtte sissejuhatusest, põhiprobleemist ning lahendusest, sest sisu analüüs võib sõnavara keerukuse tõttu üle jõu käia. Me vaid ohkasime ja muigasime endamisi. Ahjaa, ja siis ta ütles ka, et see on win-win situatsioon, me saame kõik hindeks AA või AB või kõige kehvemal juhul BB. Ei oskagi väga sellist õpetajat kommenteerida.

Pärast paaritunnist pausi kahe järgneva loengu vahel saime uuesti kokku Saskia ja Marjega. Päeva viimane loeng oli meil koos. Selle loengu sisuks on põhimõtteliselt õhuliikluse korralduse minevik ja tulevik.Võtsime  täna minevikku kuni deregulatsioonini. Üsna asjalik PP oli õppejõul tehtud, kuid loeng ise on kuula ja kirjuta. Kuid ega väga vinguda ei saa, tuleb võtta, mis antakse.

Pärast seda loengut läksid Saskia ja Marje koju ning meie Kaisaga läksime ka jõusaali. Mõtlesin küll, et seitse õhtul on ehk liiga hilja, kuid see oli ideaalne aeg. Tundsime end pärast väga hästi, väsinult, kuid õnnelikult.

Koduteel käisin Marje juurest läbi, et oma toidukorv koju tuua. Marje sättis end just välja Del Mundosse tasuta esmaspäevase õlle järgi. Lubasin järgmisel nädalal tänutäheks kaasa minna, et oma õlu ka talle anda. :)

Selline meie siiamaani kõige sisukam päev Eskis oligi.

Türgi tähelepanek 16: Ringteed on Türgis täiesti kasutu liiklusregulatsioonivahend. Ringile sisenemiseks tuleb teed anda ning teed tuleb anda ka ringilt väljumiseks (viimasel juhul muidugi mitte kooskõlas liiklusmärkidega). Ringil olevate radade arv tuleb tegeliku situatsiooni saamiseks korrutada kahega.

Türgi tähelepanek 17: Türgi üliõpilased on maru lärmakad. Nad suudavad olla nagu kuuenda klassi lapsed ja tekitada täieliku kaose. 

39. päev - Pühapäev on pesupäev

Täna oli äärmiselt sisutihe päev. Kõik magasid nii kaua, kui tahtsid. Päeva suurimad sündmused olid:

• Kaisa ja Mariliis said kokku, Mariliis andis Kaisale vihiku ja nad ostsid poest kommi.
• Saskia ja Mariliis käisid Marje juures pesu pesemas ja kokkasid talle õhtusöögi.
• Mariliis ja Ahsen (Mariliisi korterikaaslane) küürisid terve korteri puhtaks.
• Marje ja Kaisa said kokku ja käisid teed joomas ning õhtut nautimas.

Oligi kõik. Äärepealt oleksid Kaisa ja Marje saanud 50 kohaliku eest lumelauareisile Bursasse, kuid see nädalavahetus oleme juba end Antalyasse ära lubanud. Aga pole hullu, meil saab ülimalt äge nädalalõpp olema.

38. päev - Linnaekskursioon

Täna toimus siis edasilükatud linnaekskursioon. Ilm oli selleks võrratu.

Hommikul olin piisavalt varakult üleval, kuid viimasel minutil läks ikka kiireks. Ja pisut nördimust tekitab see, et ma kiirustan, et õigel ajal kohal olla, ning siis me jälle ootame 20 minutit hilinejaid. See on midagi, millega ma vist kunagi ei harju.

Aga vähemalt oli ilm ilus ja püüdsime oma miskipärast kehvi tujusid üleval hoida. Linnaekskursioon oli türgipärane. See tähendab, et jalutasime suures grupis ringi, suurt midagi ei räägitud ning iga 10 minuti tagant tuli kusagil grupipilt teha. Meile, eesti tüdrukutele, tähendas see võistlust, kes suudab kõige rohkematelt grupipiltidelt puududa, sest mõttetu on neid teha iga natukese aja tagant (päeva tipp oli muidugi see, kui nad mošees grupipilti tegid).

Üks selle päeva loendamatutest grupipiltidest

Aga pärast pikka jalutuskäiku läbi linna ja meie pisut lapsikut käitumist (et oma pahurat meelt rõõmsamaks pöörata), jõudsime viimaks sihtkohta - Odunpazarı. See on miljööväärtuslik piirkond erilise arhitektuuriga. Majad on kenad värvilised ja kõik ühtemoodi. Võrdluseks võib tuua meie supilinna, kuid Odunpazarı on palju värvilisem ja armsam.

Ilmne näide meie lapsikusest (teeme tühjas purskkaevus kujudega pilte)

Luige Liisu

Tee peal nägime ka Eski kõige vanemat maja (linna esimene mošee)

Odunpazarı majad

Grupipiltide vahepealt leidsime ka plasthobused ning ronisime neile selga, et pilti teha

Odunpazarı majad

Odunpazarıs jalutasime tükk aega ringi ning meie Kaisaga põikasime aeg-ajalt mõnda poodi sisse, et vaadata kauneid Meerschaum nikerdusi ning piipe. Meerschaum on miski valge pehme ja kerge mineraal, mida nad siit Eskist leiavad. Sellest tehakse nikerdused ning siis töödeldakse neid, et saavutada suurem kõvadus. Ehted olid kõik väga ilusad ja armsad. Väga veider oli neid käes hoida, sest materjal on imekerge. Enamasti tehakse sellest materjalist piipusid, kuid turistide jaoks valmistatakse ka ehteid.

Meie sihtkoht oli klaasitöö muuseum. See meeldis mulle väga, võrratult ilusat kunsti saab klaasist teha. Positiivne üllatus oli ka see, et leidsime ühe Eesti klaasikunstniku kaks tööd ka. Pisut pilte siis klaasimuuseumist.

Eesti kunstniku töö

Üleni klaasist

Vahva laekaunistus

Pärast muuseumikülastust lubati meid pisikesse linnakusse, kus oli väga palju Meerschaumi poode. Saime seal 20 min ringi vaadata ning mina ostsin endale ühe ehtekomplekti. Kaunis mälestus Eskist ning väga armas romantiline roosidega ehtekomplekt. 

Poekestega täidetud siseõu

Hiljem külastasime veel üht kohalikku mošeed. Piilusime korra sisse ning tulime tagasi välja päikest nautima. Teised jäid sisse ja kuulasid maja ajaloo kohta ning tegid grupipilti. :D Meie leidsime armsa kiisu, kes nautis päikest ning hiljem Kaisa paitamist. 

Seejärel läksime vaatama klaasikunstnike töökoda. Mina oleksin võinud seal istuda ning tunde nende tegevust jälgida. Kahjuks veetsime seal vaid umbes kümme minutit. Neil oli vahva töökoda, kus kaks inimest tegid oma klaasikunsti ning siis said pealtvaatajad tulla ning pinkidel istuda ja nende tegutsemist vaadata.

Tagasiteel võtsime värsket apelsinimahla ning suundusime Kaisa juurde õhtusööki kokkama. Tee peal haakis end Marjele ja Kaisale sappa ming itaallane, kellest oli üsna raske lahti saada. Tüüp ei saanud aru, et ta ei ole oodatud ja ei paku meile üldse mitte mingisugust huvi. Ta muutus juba üsna tüütavaks ning tülikaks ning mõtlesime juba, et kutsume mõne buddy kohale, et ta temaga pisut tõsisemalt vestleks. Aga saime tast siiski viisakalt lahti ning rohkem teda loodetavasti enam ei kohta.

Värske, maitsev ja hea hinnaga apelsinimahl

Kaisa juures kokkasime igati hea ja tervisliku läätsepaja (noh okei, Kaisa kokkas ja meie uudistasime ümber). Sõime koos õhtust, tukkusime tema lõpututel diivanitel ja ajasime juttu.

Koduteel leidsime Saskiaga endale ka tennised, mida jõusaali jalga panna. Nüüd on kogu trennivarustus olemas ning saab täiel rinnal sportida (muidugi välja arvata see paha asi, et ujulakaarte me see kuu ei saagi, sest jäime registreerimisega hiljaks).

Homme on jälle pesupäev ning õppimise ja niisama puhkamise päev. Esmaspäeval hooga juba loengutesse!

37. päev - Trennipäev

Tänaseks olime kokku leppinud, et läheme katsetame kooli jõusaalivõimalusi. Enne seda tuli aga järjekordne varajane ärkamine, matk peakampusesse ning registreerimine teha. Täna algas registreerimine teisele Antalya reisile, kuhu tulevad kokku erasmuslased üle terve Türgi. Lootust on seal kohata ka juba keelekursuselt tuttavaid inimesi. Olime nukal 8.15 ja Erasmuse kontoris umbes 8.30. Seekord oli järjekord tunduvalt väiksem, sest tegemist ei ole tasuta reisiga. Aga olime siiski õnnelikud, et nii vara kohal olime ning oma nimed kirja panna saime. Samuti tellisime endale ära ESN kaardid, millega saame järgmistele reisidele soodsamalt ning erinevaid soodustusi Eskis, Türgis ja Eestis.

Nautisime ilma peakampuse keskel asuva veesilma juures

Marje ei tahtnud vist teksaseid määrida :)

Siis võtsime hilise hommikusöögi või varajase lõuna. Läksime samasse kohta suppi sööma, kus Kaisaga alles käisime. Supp oli endiselt hea. :) Siis minu juurest läbi ja kooli. Jõusaali pääsemine läks vaevata, olime türgikeelse registreerimisega kenasti hakkama saanud. Kiire riietevahetus ning asusime jõmmi avastama. See on hiigelsuur. Kindlasti suurem kui Rahinge kodu mõlemad korrused kokku. Igasuguseid soojendusmasinaid oli kindlasti üle neljakümne, samuti olid olemas kõiksugu jõumasinad. Hea, kui pooli olime varem kohanud ja teadsime, mis nad teevad. Aga saime kenasti mütatud seal poolteist tundi ja oli väga mõnus üle pika aja end liigutada.

Pärast jõmmi läksid Marje ja Saskia koju, meil Kaisaga oli kõvasti asju veel ajada. Kuna söögipausi lõpuni oli veel aega (kõik campuse töötajad söövad poolteist tundi), siis läksime vaatasime Halili ja Taneri laborit, kus nad mudellennukeid ehitavad. Varsti tuleb USAs ming vahva võistlus ning nad ehitavad selle jaoks uut lennukit. Tiibade siruulatus on üle pooleteise meetri ja lennuk saab kaaluma nelja kilo kanti. Tegime ka eelmiste ja pisemate lennumasinatega tutvust.

Kaisa Taneri isikliku lennumasinaga 

Kuue nädala pärast end võistlustules tõestav lennuk

Poiste labori töölaud

Mariliis eelmise aasta lennukiga, mis kaalus 300 g kanti

Veel miski vahva läbipaistvate tiibadega lennumasin

Kui söögipaus lõpes püüdsime kõigepealt saada arsti käest allkirjad ujulapaberile. Muidugi see ebaõnnestus, sest arst teavitas meid, et tal pole sellise allkirja jaoks litsentsi. No tore... Siis tahtsime leida Cemi, kuid seegi ei õnnestunud. Vähemalt saime tema otsimise vahepeal kätte õpilaspiletid. Õpilaspiletid on ilusad sinised ja pildiga.

Kell kaks pidi meil tund hakkama ning otsisime üles oma klassi. Paljude õpilaste asjad olid juba klassis ning võtsime ka lootusrikkalt kohad sisse. Õpilased olid lärmakad, ajasid juttu, naersid ja käisid aeg-ajalt suitsul. Nüüd teame, missugused on siinsed lennujuhid. :D Tüdrukuid oli vaid paar-kolm, enamus on poisid (vastupidiselt meie ELA lennule). Pärast veerandtunnist ootamist muutusime ka meie rahutuks. Õppejõust polnud märkigi. Lõpuks, kui olime oodanud 35 minutit, pakkisid lennujuhid oma asjad kokku ja jalutasid minema. Seda tegime meiegi, pettunult, et keegi ei teavitanud tunni ära jäämisest varem.

Nüüd aga leidsime Cemi üles ja saime viimaks oma tunniplaanid korda. Lõpuks on see tehtud, jamatud juba kaks nädalat sellega. Siis saime viimaks linna tagasi tulla. Edasine plaan oli läbi käia siis sinisest haiglast, viia saadud allkiri ujulasse ning siis vajalikud paberid International Officesse. Haiglasse jõudsime 16.20 ja saime "suurepärase" uudise osaliseks, et arsti vastuvõtt lõppes kell neli. Ujumise plaan lükkub järgmisesse nädalasse. International Officesse saime paberid viidud ning siis jalutasime minu juurde.

Kella kuueks oli meil kokku lepitud kohtumine minu buddyga. Ta pidi meid viima vürtsikat türgi toitu sööma. Keskmiselt vürtsikat ja head türgi toitu saimegi, kuid mulle tundus, et Eski kõige kallimas restos. :D Aga söögilaud oli vinge. Seal leidus kausse ja kausikesi igasuguste traditsiooniliste toitudega, samuti vähemalt kuut sorti erinevalt tehtud liha. Ayran toodi üleni vahutavana suures madalas kruusis koos kulbiga. Vahtu oli terve kruus ja alustass täis.

Eelroad koos vahuse Ayraniga

Lihavaagen (kolmele) ja salati vahelt piilub çiğ köfte 

Eesti tüdrukud, minu buddy ja tema sõbranna

Magustoiduks värske ja soe baklava koos kreemiga

See oli väga lahe toidukogemus. Lõpuks olid kõhud väga väga väga täis. Istusime veel pisut ja ajasime juttu, jõime teed ja sõime värsket ja väga maitsvat baklavad. Hiljem arutasime erasmuse semestri kultuurilisi külgi ning jõime tassi kohalikku türgi kohvi. Koju jõudsin pisut enne poolt kümmet ning tänase pika päeva ning seljataha jäänud tegusa nädala väsimus on suur.