33. päev - Turupäev

Täna oli Eskis turupäev. Õigemini on siin igal esmaspäeval turupäev, kuid täna saime võimaluse turul käia.

Enne seda aga tuli läbi hüpata koolist. Semestri algus andis tunda, sest see buss, millega kooli tahtsime minna, oli nii ülerahvastatud, et sinna sisse lihtsalt ei mahtunud. Siis võtsime ühe pisema bussi (nagu meie marsad Tartus) ja läksime sellega. Igapäevaselt me seda varianti ei kasuta, sest seal sõidukaart ei kehti. Aga küll linnavalitsus mõikab, et kool algas.

Koolis saime mõningad asjad tehtud, kuid kolmapäeval läheme uuesti, loodetavasti viimaseid muudatusi oma tunniplaanidesse tegema. Kohtusime uuesti ka oma simulaatori õpetajaga. Saime veel pisut pabereid ja materjali, mida juba kolmapäevaks oskama peame. Tuleb kaks karmi õppimispäeva. Koolist tagasitulles mahtusime vaevu bussi.

Sõime lõunaks riisi liha ja kikerhernestega ning läksime siis turgu avastama. Ilm oli täna lihtsalt nii soe ja päikesepaisteline! Nautisime seda täiel rinnal. Turg oli küll vaid ühel tänaval, kuid see tänav lookles nii pikalt, et lõppu ei näinud ja nii kaugele jalutada ei viitsinud. Saime näpu otsa igaüks vähemalt 5 kilekotikest ning mina maksin kokku umbes 7,5 liiri (3,2 eurot). Selle raha eest sain kartuleid, porgandeid, suvikõrvitsat, jääsalatit, sidrunit, apelsine, greipi, õunu ja banaane. Usun, et piisab nädalaks. Kui ei piisa või jääb üle, siis tean järgmisel nädalal korrigeerida oma oste. Turult tulime nagu mutikesed suurte kottidega koju. :D Ikka andis tassida.

Saskia klõpsas turust paar pilti: Riisivalik

Kaisa (ja tema taga oskuslikult varjunud Mariliis) porgandeid ja rediseid ostmas.

Salatimaterjali valik

Koju sain nii suure kausitäie puuvilju (maksin nende eest kokku 2 eurot)

Kaisa ja Marjega olime pärastlõunal minu pool. Kaisaga püüdsime pisut fraseoloogiat õppida ja Marje oli muidu asjalik ja mängis meile sekretäri. Püüdsime õppeinfosüsteemi aineid sisse kanda. Marjel oli suur abimees Google Translate. Kogu süsteem on ju türgikeelne.

Õhtusööki kokkas Kaisa ja see oli imemaitsev. Nüüd löön netis aega surnuks, sest õppida ju ometi ei taha. Õhtul läheme välja, kuid vaid korraks. Tahan homme ka veel õppida, et kolmapäeval kõik selge oleks.

32. päev - Iseseisvuspäev

Hommik algas minu jaoks pikema uinakuga. Kuskil 12 paiku sain ennast üles ja leppisime Saskia ning Mariliisiga kokku, et nelja paiku liigume Kaisa juurde. Tähistasime Eesti iseseisvuspäeva seekord Kaisa juures. Käisime käbe poest läbi ning valmistasime Kaisa juures mõningad leivad ja juurviljad. Oleksime väga tahtnud teha kiluvõileibu, kuid kuna meil ei õnnestunud leida kilu, pidime leppima munaleibadega (ka need olid väga head).

Mariliis ja Kaisa valmistavad mustast leivast munaleibu

Munaleivad

Pidulauakene

Kutsusime külla ka mõned Türgi inimesed, kellega oleme selle lühikese aja jooksul suhtlema hakanud. Niisiis olid kõik meie buddy'd, korterikaaslased ning nende sõbrad oodatud. Tulemuseks oli päris huvitav kooslus - 7 türgi kutti ning 4 eesti tüdrukut. Türgi tüdrukud ei saanud meiega ühineda kahjuks.

Meie sõbrad vasakult: Görkem, Taner, Halil, Dogancan, Burak, Altay

Saime ka presidendiga pildile :)

Külaliste jaoks olime ette valmistanud kerge ja lühikese viktoriini, lasime neile natukene eestikeelset muusikat ning põgusalt jälgisime "pingviinide paraadi". Ajasime juttu, mängisime erinevaid mänge - sedasi möödus meie iseseisvuspäev. Kella 23 paiku läksid poisid ära, meie aitasime natukene veel Kaisal koristada ning istusime niisama. Koju jõudes jäin Taneri ja Görkemiga jutustama ning kella 4 paiku saime lõpuks magama. Teistel õnnestus mõned tunnikesed varem magama saada.

Kutid lahendavad viktoriini 

Kutid lahendavad viktoriini

Hüseyin

31. päev - viiendik selja taga

Täna ärkasime maru hilja. Eile olime hilja koju jõudnud ning siis sai korralikult magada. Mina ajasin end ehk kusagil keskpäeva kandis voodist välja. Tüdrukutega leppisime kokku, et läheme kell kolm hilisele hommiku- või lõunasöögile (kuidas kellelgi). Taner soovitas meile EsParki juures üht restorani, mis pidavat hea olema, kuigi ta seal kordagi käinud ei olnud.

Selle resto me ka leidsime ja sinna sisse astusime. Pisut sai pusitud menüüde ja sõnaraamatutega ning siis me türgipärased pannkoogid tellisimegi. Tegemist oli maru rasvase pannukaga, mille sees oli siis täidis. Aga mitte nii, nagu Eestis ette kujutaks, et kook on rullis ja sisse on seened ja sink pandud, hoopis kahe pannkoogikihi vahel oli õhuke täidisekiht. Maitses väga hästi ning tegi kõhu täis.

Mina pannukaga

Ilus hommikune päikesepaiste muutus meie kohvikus istumise ajal tugevaks vihmasajuks. Jõime siis veel teed ehk kuskil 40 minutit ning selle ajaga jäi ka vihm vaiksemaks. Saatsime Kaisa poolele teele koju ja otsustasime Saskiale koopiakeskuse üles otsida. Meil olid Tanerilt ka miskid juhised, kuid need olid lootusetult valed. :D Seega küsisime Hüsseiynilt, keda juhuslikult kohtasime, ning leidsime koha vaevata üles. Türgile omapäraselt läks seal vähemalt 45 minutit, kuigi oli vaja vaid paar fotot välja printida. Aga pole hullu, küll harjub.

Õhtul leppisime kokku, et läheme vaatame uut baari, mis äsja avati. Teel sinna nägime hobukaarikut lihtsalt liikluses autode vahel askeldamas. See oli päris huvitav. Baar oli rahvast täis, kuid erasmuslased olid endale mitu lauda kokku lükanud ja mahtusime sinna kenasti. Meie Saskiaga olime väljas umbes keskööni, teised läksid veel edasi tantsima. :)

30. päev - ametlikult elanikud

Eilne õhtu möödus meil Kaisaga üsna lõbusalt. Erasmustega õhtu oli veidi igav ja meie vastas täpelt istusid kaks leedu poissi, kes süüa ei osanud ja juttu ei rääkinud. Niisiis otsustasime minna kahekesi mõnda muusse baari ja kultuuri avastada. Kultuuri me ka leidsime, suutsime olla jälle vaatamisväärsusteks ning õhtu oli päris lõbus.

Tänane päev algas teiste jaoks türgi keele grammatika õppimisega, mina magasin samal ajal. Pärast keskpäeva käisime ära politseis ning saime oma elamisload lõpuks kätte. See seiklus seljataga, suundusime kesklinna tagasi, kus käisime poes ning liikusime Mariliisi poole. Taner viitsis meiega jälle kaasas jõlkuda ja oodata. Mariliisi poole läksime Saskiaga, Kaisa läks koju rõdu küürima ning Taner sõpra bussi peale saatma. Mariliis tegi meile väga hea õhtusöögi, tegime lühikese skype-kõne mu emale, et talle õnne soovida ning ajasime niisama juttu. Kõne oleks võinud olla ka pikem, kuid Mariliisi arvuti ei teinud minuga täna üldse koostööd. 

Nüüd valmistume iga üks oma kodus õhtuseks peoks, plaan on minna Erasmuse inimestega kluppi. Eks paistab, millega tänane õhtu lõppeb :)

Türgi tähelepanek 15: Kui sulle öeldakse, et oodake 20 minutit, siis tegelikult mõeldakse 1,5 tundi.

29. päev - Eski esimene iseseisev

Täna tõesti võtsime rahulikumalt, kuid see ei tähenda, et me õhtuks väsinud ei olnud. Hommikul saime kokku alles kaheteist paiku Kaisa kodu juures asuva suure kaubamaja ees. Olime tänaseks suutnud maha raputada kõik korterikaaslased ja Buddyd. Isegi Taner avastas Marje lahkumise liiga hilja, et kaasa tulla. Läksime kõik koos kohalikule igapäevasele turule (mitte segi ajada esmaspäeviti toimuva köögiviljaturuga), et otsida Kaisale tekikott ning ehk veel paar vajalikku asja, kui midagi peaks silma hakkama. Tekikoti me saime, kuid muud suurt midagi. Isegi postkaarte ei leidnud Saskia jaoks.

Edasi jalutasime läbi kaks suurt kaubamaja. Kanatli on Kaisa kodu juures ja Espark jääb meie kodu lähedale. Seal on hetkel suured soodukad, kuid üleüldine hinnaklass on üsna Eesti kaubamajade moodi. Poole kolmest saime kokku ühe Saskia buddy sõbraga ning nad läksid Saskiaga kõnekaarti ostma. Hetkeseis on siis selline, et mul on telefon (aga pole laadijat ja kõnekaarti) ning Saskial on kõnekaart (aga pole telefoni) ja Marje ja Kaisa saavad varsti kõnekaardid ja ka telefonid.

Pärast shoppamisretke suundusime pealinnakusse, kuhu tuli ära viia Learning Agreementid ja Saskia polnud saanud ka veel oma tervituspakki. Lootsime sealt saada infot ka nende ainete kohta, mida meie erasmuse koordinaator süsteemist ei leidnud, kuid meil paluti järgmisel nädalal uuesti proovida. Samuti ei teadnud nad midagi spordiklubide kaartide tegemisest ning selle kohta saame infot alles esmaspäeval. Noh muidugi võime alati ka varem oma buddydelt uurida, kuid ei ole sellega nii kiire kah.

Siis olime juba maru näljased ja põikasime Saskia kodu kõrvaltänaval asuvasse lokantasse sisse, et saada kiirelt midagi süüa. Võtsime sealt suured saiad, mille vahele pandi hunnikutes friikartuleid, pisut vorsti, lihapalle ja hapukurki. See kõik küllati üle majoneesi ja ketšupiga. Nägi juba välja väga rasvane ja ega oli kah. :D Kuid maitse oleks võinud parem olla, oli üsna tuim selline.

Igatahes siis ruttasime kiirelt Saskia juurde, et osa võtta Lennuakadeemia üliõpilasesinduse koosolekust. Ja nii me siis istusimegi ühel pool skaipi ja mugisime oma võikusid ning samas käis arukas koosolek teisel pool skaipi. Pärast ajasime veel juttu, jõime teed ja vaatasime ühe Air Crashi. Siis käisime toidupoest läbi ja igaüks oma koju.

Õhtul läksid erasmuslased kõik neljapäevasele tasuta õlle õhtule. Meie Saskiaga otsustasime aga olla antisotsiaalsed ning istuda kodus. Väsimus oli peal ja me pole ka kõige hullemad peoloomad. Marje ja Kaisa aga läksid ja loodan, et neil oli seal lõbus. :)

Homme läheme aga uuesti politseisse, et oma dokumendid kätte saada. Hommikupoolikul aga tulevad kõik minu juurde, et koos pisut türgi keele grammatikat pusida. Minu korterikaaslane läks nädalaks Ankarasse ja nüüd on hiirtel ju pidu.

Ja et pilte ka oleks, siis näitan kaartidel umbkaudsed kohad, kus me elame.

28. päev - Neli sädistavat eestlast ja üks türklane

Eilne päev hakkas sellega, et mina ja Taner jäime bussist maha. Pidime hommikul varakult minema jälle kooli ning saama sealt endale paroolid ja üliõpilasstaatust tõendava dokumendi. Jõudsime veidi hiljem kohale, tüdrukud ootasid meid juba ees. Kiire jutuvestmise käigus selgus, et nad ei olnud veel midagi jõudnud seal korda saata. Saime oma vajalikud paberid kätte ning hakkasime endale aineid valima arvutis. Sellega läks terve igaviku aega ja terve see aeg viitsis Taner meiega passida. Ta oli ainus buddy'dest, kes meiega täna kaasa tuli ning tal võis kohati ikka väga igav olla, kuna meie sädistasime pool aega eesti keeles. Siis saime mingi paberi, kus olid meie kõigi andmed kirjas, mina muidugi avastasin, et minu üliõpilasnumber on valesti sinna trükitud. Samal ajal kui ootasime kolmandaid pabereid käisid Kaisa ja Mariliis koos Taneriga oma raadioside tunni jaoks materjale hankimas. Nüüdsest saavad Kaisa ja Mariliis juba usinalt õppida.

Koolist saime kõik vajaliku kätte, liikusime linna tagasi. Kõigepealt käisime tegime Kaisast kõige ilusamad pildid üldse ja ta sai need maja kulul. Minu buddy'l on päris head tutvused. Edasi läksime tegime endale traspordikaardid, kontoris vaatas vastu tühjus, niiet saime oma kaardid 15 minutiga kätte. Päris kordaläinud päev juba, kuid politsei külastus ootas veel ees. Nüüd ei olnud keegi väga kindel meist, kuhu täpselt minema peab, kuid kohale me jõudsime. See koht asus küll täiesti pärapõrgus minu meelest. Kohapeale jõudes selgus, et seal ei saa koopiaid teha, niiet seiklesime seal tänavate vahel, et saaksime endale passikoopiaid ja üliõpilaspaberikoopiaid. Koopiad valmis suundusime tagasi politseisse ning saime oma asjad aetud väga edukalt ja väga kiiresti. Reedel peaksime oma elamisload kätte saama. Seiklesime siis tagasi kodu poole, vahepeal ei teadnud ka Taner, kus me oleme, aga lõpuks jõudsime kenasti õigesse kohta. Otsustasime tüdrukutega jälle minu juurde tulla sahlep'it jooma. Ajasime siin niisama juttu, Mariliis ja Saskia läksid mingi hetk koju, kuid Kaisa jäi veel siia filmi vaatama. Eks ta väga ei tahtnud koju minna, kuna seal ootas teda ees jubemust köök.

Eilne päev oli meil siis väga-väga produktiivne, tänase päeva võtame rahulikult. Üritame ka aru saada, kas saame mingeid keeli ja muid aineid muudest teaduskondadest võtta. Praegu on mul seis veidi nadi, saaksin siit vaid 18,5 EAP-d, kuna mul paar ainet kattusid ning pidin valima hakkama. Loodetavasti tegin õige valiku ja leian endale mõne keele, mida õppida.

27. päev - Tutvumine Eskiga

Pärastlõunal oli plaanis minna International Office'sse. Pisut rääkisime aga teineteisest mööda ja Hüseyinil oli sada suurt asja ajada. Seega jäime lootusetult hiljaks ning Marje ja Taner pidid meid pikalt ootama. Aga muidu läks seal kiirelt. Naisterahvas, kes meiega tegeles, oli meeldivalt üllatunud, et me olime juba oma osakonnas käinud ning meil oli neile vajalik paber juba olemas. Sealt aga saime miski mapitäie materjale kooli kohta ning tähtsad kuupäevad ning paber, mis tuleb enne lahkumist ära täita, et saaks õpitulemused ka teada.

Sealt edasi põikasime postkontorist läbi ja siis linna. Jalutasime linna peal ja tutvusime temaga niisama. Mingihetk leidsime pooljuhuslikult Kaisa ja Saskia ka ning siis läksime koos lõunale. Hiljem tiirutasime veel kesklinnas kahel pool jõekaldaid (jõgi on pisike ja imearmas ning iga natukese aja tagant läheb üle jõe värviline sillake). Kaisa ja Saskia olid oma tubade seintele postrid ostnud ning viisid ka minu sinna. Hommikul olin just mõelnud, et voodi kohal on sein nii tühi, et see vajaks kindlasti midagi. Saingi sealt kena postri vihmasajusest Istanbulist.

Õhtupooliku veetsime ühes kesklinna baaris, kus mängisime tavlat ning jõime sahlepit. Hüseyin ja Taner õpetasid Kaisale ning Saskiale ja meie Marjega mängisime omavahel. Mängida tuleb, kuni üks mängijatest saab viis võitu. Muidugi pidime me Marjega selleks tervelt üheksa mängu mängima. Mina võitsin selle tasavägise lahingu lõpuks ja seal oli kaks väga pingelist ning huvitavat mängu sees.

Kaisa esimesed lahingud

Kui kesklinnast tagasi jalutama hakkasime, oli juba hämardumas ning tuled jõe kohal põlesid ja olid oi kui kaunid. Tegime seal pilti kah.

Tuledes jõgi

Ja siis käisime läbi toidupoest ning vaatasime kõik koos Marje juures ühe Air Crashi osa. Hüseyin ei jäänud üldse magama sel ajal. :D Aga ei saa ka öelda, et see oleks kõige huvitavam osa olnud.

Pärast jalutasime kõik koju. Muidugi ei saanud ma esimese korraga kodule pihta. Jalutasin ühe põiktänava liiga kaugele, kuid taipasin oma viga, kui võti trepikoja ust ei avanud. Siis jalutasin hämaras tagasi ning leidsin koduukse vaevata. Kodus ajasin vanematega üle pikka aja skype teel juttu ning nüüd on viimaks aeg magama minna, homme on ees päev täis tegemisi.

Kirjutamiseni